FOTOD: Paet kohtus Saksa, Leedu ja Läti kolleegiga
Urmas Paet, Saksa välisminister Guido Westerwelle, Läti ja Leedu välisministrid Aivis Ronis ja Audronius Ažubalis peatusid arengutel Läänemere regioonis ja energiajulgeoleku küsimustel, olukorral Iraanis ning arutatakse NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seonduvat.
Ka tegid välisministrid ühise jalutuskäigu Tallinna vihmases vanalinnas alustades Suur-Karja 17 ja liikudes läbi Vana-Turu kaela ja Raekoja platsi aadressini Pikk 71/Tolli 2.
Ministrid: Euroopa Liidu-Venemaa suhete arendamiseks on mitmeid võimalusi
Eesti välisminister Urmas Paet arutas Tallinnas Saksamaa välisministri Guido Westerwelle, Läti välisministri Aivis Ronise ja Leedu välisministri Audronius Ažubalise Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid, idapartnerlusega seonduvat, rahvusvahelise kogukonna suhteid Iraaniga ning arenguid Afganistanis. Samuti oli kõne all koostöö OSCEs, NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisega seonduv ja koostöö Läänemere regioonis, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest kõneldes märkis välisminister Urmas Paet, et Rostovi tippkohtumisel saavutati hea alus moderniseerimispartnerluse, kaubandusküsimuste, uue lepingu läbirääkimiste ja viisadialoogiga edasiliikumiseks. „Eesti peab oluliseks reformikogemuste jagamist, e-teenuste tutvustamist ja koostööd kohalike omavalitsuste tasemel. Regionaalne ja piiriülene koostöö jääb Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi üheks prioriteediks,“ lausus välisminister Paet.
Afganistani arenguid arutades rõhutasid Eesti, Saksamaa, Läti ja Leedu välisministrid kohalike elanike julgeoleku tagamise olulisust ning Afganistani valitsuse kohaloleku laiendamist, et peatselt oleks võimalik alustada julgeolekuvastutuse üleandmist afgaanidele. Kõneldes eelseisvatest Afganistani parlamendi valimistest märkis välisminister Paet, et Eesti toetab Euroopa Liidu toetusmissiooni saatmist parlamendivalimistele.
Veel vahetati seisukohti NATO strateegilise kontseptsiooni osas. Eesti, Saksamaa, Läti ja Leedu välisminister jagasid arvamust, et ekspertide rühma töö on olnud põhjalik ning annab hea aluse uue kontseptsiooni loomiseks. „Kõik käsitlemist vajavad valdkonnad on raportis esitatud ning NATO ees seisvatele ülesannete lahenduseks pakutakse häid ettepanekuid,“ lisas välisminister Paet.
Idapartnerlust puudutava arutelu käigus leidsid välisministrid, et Euroopa Liit peab võtma aktiivsema hoiaku partnerriikide reformiprotsesside sihikindlamaks toetamiseks. „Tuleks keskenduda konkreetsetele projektidele ja programmidele, millel on nähtavad tulemused, näiteks piirihaldusele, korruptsioonivastasele võitlusele ja väikeettevõtete tegevuse toetamisele,“ lausus välisminister Paet. Ministrid tõdesid, et ka idapartnerluse rahastamises peab kajastuma selle poliitika tähtsus Euroopa Liidule. „Eesti soovib pikemas perspektiivis panustada idapartnerite institutsioonide tugevdamisse idapartnerluse koolituskeskuse rajamisega Tallinnasse, kuhu on teretulnud osalema ka teised Euroopa Liidu liikmed,“ lisas Eesti välisminister.
Välisministritel oli kõne all samuti energiajulgeoleku temaatika. Paeti sõnul on Euroopa energiajulgeoleku tagamiseks ning ühiseks energiapoliitikaks kolmandate riikide suhtes vajalik tarnijate mitmekesistamine, täiendavate energiaühenduste rajamine liikmesriikide vahel ja reaalselt toimiva energiaturu loomine ELis. „Peame oluliseks Energiaühenduse edasist laienemist idapartnerluse riikidesse,“ ütles välisminister Paet. Energiaühendus (Energy Community) on Euroopa Komisjoni ja Kagu-Euroopa riikide ühendus ELi reeglitel põhineva ühise energiaturu moodustamiseks Kagu-Euroopas.
Rääkides koostööst Läänemere regioonis olid välisministrid ühel meelel, et seda tugevdab Läänemere strateegia efektiivne ellurakendamine. „Oluline on leida kiireid, tulemuslikke ja ressursisäästlikke lahendusi ühist muret tekitavatele küsimustele,“ lausus Paet. „Eesti peab väga tähtsaks näiteks digitaalmajanduse arendamise ja siseturuga lõimimist piiriüleste e-teenuste pakkumiseks,“ lisas ta.
