FOTOD: Vaata selle aasta lõpukirjandi teemasid!
Selle aasta lõpukirjandi teemad on järgmised:
1. Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
2. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses
3. „Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt …” (Hermann Hesse)
4. Haridus - kas kohustus või võimalus?
5. „Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir.” (Konrad Adenauer)
6. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv
7. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti?
8. Argipäev vajab muinasjutte
9. Oo sport, sa oled raha!
10. Igaühe õnn on kordumatu
Eesti õppekeelega koolides on kirjand kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides oli kirjand esmakordselt vabatahtlike eksamivalikute hulgas.
Kirjandi kirjutamist alustatakse kell 10 ja selleks on aega 360 minutit. Kirjutajad said kirjandi teemad kirjalikult, kuid teemad loeti ette ka kell 10 Vikerraadios ja Raadio 4s.
Lukas: mõelge pisut ja pange mõtted ritta
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tervitus kirjandikirjutajatele:
"Armsad kirjandikirjanikud!
Ongi kevad käes. Ja kauaoodatud eksamid. Alles te tähistasite viimast tundidega koolipäeva. Hoidsite vanu ja lõite uusi traditsioone. Tore on Miina Härma Gümnaasiumi lõpetajate uus algatus tuua lilli oma kooli kunagisele direktorile, Eesti esimesele haridusministrile Peeter Põllule, kelle monument nüüd juba pisut üle aasta seisab Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ees.
Kolmapäeval tervitasin tutipäevalisi ka Järva-Jaani ja Koeru koolides. Pidu peetud, nüüd olete kõik tuleviku lävepakul.
Kohe öeldakse teemad. Mõelge pisut, valige neist sobiv ja pange mõtted ritta. Kõigepealt muidugi rahulikult mustandina ja alles seejärel päris puhtalt. Mõtteid on teil endalgi piisavalt, sestap ei pea kramplikult meelde tuletama proovikirjandi teksti . Arukas poleks olnud ka juba valmis kirjandit mõne portaali vahendusel osta. Päris teemasse ei läheks see niikuinii. Teie oma looming peaks sündima just nüüd, siis on sel ka võlu ja hoogu, mis jõuab lugejani, esialgu siis nendeni, kes hindavad.
Jääge nüüd valitud teemaga kahekesi oma maailma – õpetajat või kaaslast on tarvis vaid siis, kui pastakas on tühjaks saanud ja vajate uut.
Täna on teid kirjandit kirjutamas üle 10 000. Meid kokku on Eesti riigis praegu üldse ligi miljon kolmsada tuhat. See tähendab ümardades, et ligi üks protsent rahvast on praegu mõtetes laudade taga.
Ütlemine „tulevik on teie kätes” tundub sageli tühipalja sõnakõlksuna, kuid vahel on see asjakohane. Mõelge. Tulevik sõltub paljudest asjadest, kuid arvult võrdlemisi väikese rahva ja riigi tulevik sõltub väga palju igaühest – ka sellest, kas just teie, 10 000, armastate raamatuid lugeda ja saate aru sellest, mis neis kirjutatud, kas oskate ja tahate ise mõelda ja oma mõtteid ilusas selges emakeeles kirja panna. Teie vanemad ja eriti õpetajad on kandnud teieni oma armastuse emakeele vastu – kui teiegi annate selle edasi oma lastele ja õpilastele, siis saavutame mõne aja pärast ühise eesmärgi, et koos eesti kultuuri sõpradega teistes riikides oleks eesti keelt kõnelevate inimeste hulk maailmas vähemalt poolteist miljonit.
Keegi meist ei jää tänasesse päeva pidama. Mida teha edasi, kui kool läbi? Ütlesin eelmisel aastal ja kordan ka täna soovitust - alustage oma õpinguid kindlasti Eestis. Kordan seda, sest tean, et eelmise aasta kirjandipäeval esitatud üleskutse innustaski osa noortest, kes kaalusid enne kohe välismaale minemist, kodumaal õpinguid jätkama. Uskuge mind, Eesti õppeasutused pingutavad selle nimel, et olla rahvusvahelisel tasemel, võite nende taset usaldada. Võõrsile uudistama jõuate minna ka hiljem!
Pealegi, kui te täna teenite lisaks muusale ka oma emakeelt, siis teadke, et ka see teenistus peab jätkuma – Eesti ülikoolid on maailmas ainsad, kus õpitakse ja tehakse teadust eesti keeles. Seda nii kaua, kui jätkub eesti keeles õppivaid tudengeid. Kas jätkub – see on küsimus igaühele teist.
Juba 1937.aastal oli Eesti Euroopas esikohal raamatute arvult ühe inimese kohta. Tänagi, lugemisaastal, on raamatupoodide riiulid lookas meie oma autorite teoste ja eesti keelde tõlgitud raamatute all. Ei ole märkigi väsimisest. Oleme raamaturahvas ja küllap olete ka teie just seni loetud raamatuist leidnud ainet omanäolise kirjandi loomiseks. Muidugi ei saa täna kirjutada täpselt nii, nagu kirjutati sada aastat tagasi. Seda ei oota teilt ka teie õpetajad. Nii nagu ütles Lennart Meri 1998.aastal Emakeeleõpetajate Seltsi koolituspäeval: „Kultuuris peab olema liikuv tasakaal konservatiivsuse ja uuenduste vahel“.
Ja nüüd, hingake rahulikult sisse ning ärge unustage seejärel muidugi ka välja hingata. Kirjutage nii, et hiljem endalgi oleks huvitav lugeda. Olge tublid!"
