Pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil küsiti USA välisministrilt, kas talle valmistab muret Venemaa lisandunud tegevus oma piirialadel. "Venemaal ei või olla naabrite suhtes mõjusfääri ega vetoõigust. Kõigil riikidel peab olema õigus ise otsustada näiteks Euroopa liidu ja NATO liikmeks astumise üle," sõnas Clinton pärast kohtumist ning lisas, et USA on teadlik siinse piirkonna ajaloolisest foonist.

"Edastame sõnumi, et tahame elada oma venelastest naabritega, aga pühendume vajadusel NATO liikmesriikide kaitsele," märkis Clinton.

Clintoni sõnul on tal väga hea meel jälle Tallinnas viibida. "Siia tulemine oli napp otsus, jälgisime teisel pool Atlandi ookeani murega seda, mis toimus lennuliikluses," märkis Clinton. "Tahaksin öelda, et Euroopas on tehtud väga palju tööd reisijate kojutoomisel," lisas ta.

Clinton meenutas oma varasemaid külaskäike Eestisse. 1994. aastal oli tegemist areneva riigiga, mis oli pääsenud nõukogude okupatsioonist ja hakanud tegema demokraatia arenguks vajalikke uuendusi. 2004. oli Eesti NATO ja Euroopa Liidu värske liige, nüüd aga on Eesti eeskujuks paljudele NATO ja EL riikidele.

USA riigisekretär avaldas tänu Eesti kodanikele, kes saavad hakkama ebamugavustega, mida kohtumine põhjustab. Clinton kinnitas, et USA hindab Eesti panust Afganistanis ning humanitaarabi pakkumist Moldovas, Georgias või Haiitil. "Tegemist on lahke loomuga rahvaga, kes on valmis teisi aitama."

Paet ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et Eesti näeb USA-l suurt rolli Euroopa julgeoleku kujundamisel ning kaasaaitamisel Euroopa lõplikku demokratiseerimisel.

Paet märkis, et Venemaaga tuleb teha koostööd seal, kus võimalik - narkovastane võitlus, terrorismivastane võitlus ja relvastuse vähendamiskokkulepped, samal ajal tuleb aga jääda oma väärtuste juurde.

Tänasel kohtumisel Tallinnas rääkisid välisminister Urmas Paet ja Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton nii Eesti-USA kui üleatlandilisest koostööst, arengutest Afganistani ülesehitusel ning suhetest Euroopa Liidu idapartnerluse sihtriikidega.

Välisminister Paet ja riigisekretär Clinton kinnitasid Eesti ja USA häid liitlassuhteid, eriti aga pikaajalist julgeolekualast koostööd. "USA panus Euroopa kui terviku julgeolekusse on jätkuvalt ülimalt oluline. Eriti väärtuslik on Eestile aga praegune kõrgetasemeline ja tihe dialoog oma USA partneritega," ütles Eesti välisminister. Paet lisas, et Eesti hindab president Obama administratsiooniga toimuvat tihedat dialoogi.

Paet ja Clinton arutasid rahvusvahelise koordinatsiooni arendamise võimalusi Afganistanis. "Arengud Afganistanis kinnitavad militaarsete ja ülesehituslike pingutuste jätkamist ning nende tõhusa koordineerimise vajadust," tõdes välisminister Paet. "Eesti jätkab sõjalist panustamist Afganistanis nii kaua kui see on vajalik ning teeb seejuures Ameerika Ühendriikidega üha tihedamat sõjalist koostööd. Jagame ühiseid väärtusi ka arengukoostöö valdkonnas ning näeme häid koostöövõimalusi ka USA arengukoostöö agentuuri USAIDiga," märkis Paet valmisolekut laiendada koostööd USAga arengukoostöö osas. "Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik ja oleme pühendunud sealsele ülesehitusele ning järjepidevalt tegelenud Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi arendamisega," rääkis Eesti välisminister.

Paet ja Clinton rääkisid eesmärkidest Euroopa Liidu idapartnerluse riikide toetamisel. "Eestil ja USAl on idapartnerluse riikidega suheldes sarnased eesmärgid. Oluline on edasi jõuda külmutatud konfliktide lahendamisega, aga ka Balkani eurointegratsiooni ning Türgi edasise sidumisega Euroopaga," ütles Paet. "Idapartnerluse sihtriikide haldusvõimekuse tõstmisele kaasa aitamiseks loob Eesti Tallinnasse koolituskeskuse," rääkis Paet.

Välisminister Paeti sõnul peab Eesti väga oluliseks Euroopa Liidu ja NATO koostöö parandamist.

Kohtumisel peatuti ka julgeoleku- ning relvastuskontrolli alasel koostööl Ameerika Ühendriikidega. "Toetame USA sammu jõuda Venemaaga tavarelvastust reguleeriva kokkuleppeni ja peame oluliseks, et see toimuks kõiki NATO partnereid kaasates," ütles välisminister Paet.