Buuri äärmuslane tapeti mustade sulaste poolt
1980. aastatel kuulsaks saanud Terre’Blanche’i laip leiti näo- ja peavigastustega voodist. Politsei esindaja Adele Myburgh ütles, et tema kehalt leiti matšeete ning voodi kõrval vedeles nupuga kepp, kirjutab The Times.
Ründajad olid 21-aastane mees ja 15-aastane poiss, kes töötasid Terre’Blanche’i farmis Ventersdorpi lähedal 110 kilomeetri kaugusel Johannesburgist. Tapjate väitel toimus vaidlus palga pärast, mida neile ei makstud, kuigi nad olid töö ära teinud.
Terre’Blanche sai tuntuks apartheidirežiimi lõpupäevil. 1980. aastatel nõudis ta Lõuna-Aafrika valgetele eraldi kodumaad ning muutis ta kõigi nende kangelaseks, kes üritasid apartheidi kaotamist takistada.
Endine politseinik Terre’Blanche asutas AWB 1973. aastal, esialgu salaühinguna. 1979. aastal sai organisatsioon aga kuulsaks, kui valas tõrvaga üle ja kattis sulgedega liberaalse afrikaani professori, kes julges rääkida AWB poolt pühaks peetud afrikandrite rituaalide reformimisest. Sellest alates ründas Terre’Blanche iga afrikaani poliitikut, keda kahtlustas enese mustadele maha müümises.
Terre’Blanche võttis üle 19. sajandi buuride riietusmisstiili ja sai märkimisväärse hulga toetajaid oma ideele, mille kohaselt tuli musta revolutsiooni iga hinna eest vältida.
1986. aastal asutas Terre’Blanche organisatsiooni Brandwag (Tulevalve), mille eesmärk oli kaitsta valgeid ja nende vara. Seejärel oli tal mitmeid kokkupõrkeid politseiga, kuid tema toetajaskond suurenes, sest afrikandrite juhtkond valmistus läbirääkimisteks mustade Aafrika rahvuskongressiga.
Kui president Frederik de Klerk 1990. aastal mustadega läbirääkimisi alustas, väitis Terre’Blanche, et ainult tema liikumine takistab Lõuna-Aafrikas kommunistlikku revolutsiooni.
Hiljem liikumise mõju vähenes ja AWB muutus pigem nišiorganisatsiooniks.
2005. aastal peetud kõnes ütles Terre’Blanche: „Minust on alati tehtud rassist, keegi, kes vihkab musti. Ma ei vihka neid. Ma kasvasin üles koos nendega. Aga ma tean, et valgete ja mustade vahel on palju erinevusi ja ma jään seda alati uskuma.”
