JUHTKIRI: Eurole vastu, sõrm suus
Sotsioloog Kalev Petti hinnangul ei ole Eesti elanikud valmis euro kasutusele võtmiseks ning uue rahaühikuga arveldamiseks. Petti kahtlustustel on tõepõhi all.
Pole vaja muud, kui kiigata üle lahe Soome, kus eurost sai ametlik valuuta juba 2002. aasta alguses. Sellest hoolimata arvutab värskete uuringute kohaselt 10 protsenti soomlastest eurohinnad endiselt ümber kunagistesse markadesse.
Rahaühiku suurusjärk muutub Eestis palju rohkem kui Soomes. Pealegi oli soomlastel tunduvalt mugavam kurss (ümardatult 1:6), millega marga ja euro suhet arvutada. See lubab oletada, et euro tulek põhjustab indiviidi tasandil palju segadust, mis kestab kaugelt üle 10 aasta.
Raha ning selle eest hangitavate kaupade ja teenuste väärtuse tajumine on mitmetahuline protsess, mis põhineb paljude tähelepanekute koosmõjul, pikal kogemusel ning alateadlikul analüüsil. Euro muudab kõik, kuna lõviosal Eesti elanikest puudub uue rahaühiku puhul nii üks, teine kui kolmas.
Krooni ja euro kurss on isegi ümardatult 1:16, ehk siis peast arvutamiseks üsna ebamugav. Nii kuulemegi eriti euro esimestel aastatel kindlasti palju tavakodanike nurinat.
Küll ei ole mõistetud, et peale vaadates väike, näiteks 19-eurone summa on tegelikult 300 krooni. Küll on kaupade ja teenuste pakkujad senised kroonihinnad eurodeks muutes ülespoole ümardanud. Näiteks on 100 krooni maksnud juukselõikusest üleöö saanud 110-kroonine ilma mingi kvalitatiivse muudatuseta.
Valitsus kavatseb küll kasutada 11,6 miljonit krooni eurole üleminekuga seotud teavitustööks, kuid parimgi teavitus ei asenda kogemust. See aga sünnib ainult aja jooksul. Parim, mida me suuremate meelehärmide vältimiseks teha saame, on teadvustamine, et seisame silmitsi enda jaoks võõra süsteemiga.
