Manona Paris: Lõpetage Viisa-Markovi promo!
Ajakirjanikud Moskvas on juba ammu loobunud läinud suvel viisakeelu tühistamisega Eestis taas pealkirjadesse tõusnud Markovi intervjueerimisest — välja arvatud juhul, kui on vaja eriti groteskset tsitaati saada. Duuma noored naisreporterid räägivad temast kui eriti õlise olekuga onukesest. Kuid Eestis on Markov suur staar, keda meie välisminister isiklikult riigikogu kõnetunnis korralikkusele manitseb.
Markovist ei sõltu Venemaa ametlik välispoliitika karvavõrdki. Kuigi ta ise seda oma helesinistes unistuses tahaks. Kuigi Eesti riik seda talle pidevalt kaela määrib. Ma usun, et meie välisminister Urmas Paetile ei saa see olla teadmata.
Miskipärast ei taha meie kõrgestiharitud välispoliitiline eliit aduda, et Markov tahab lihtsalt rahvakeeli respekti saada. Ju ta unistab olla järgmine Žirinovski, omamata selleks aga ligilähedastki sarmi või karismat, parteist rääkimata. Ta tahaks pälvida iga hinna eest kodupartei Ühtse Venemaa silmis natukenegi silmapaistvust ja nii murda läbi tuhandete duumasaadikute paramaailmast.
Duuma, kes veel ei tea, pole Venemaal parlament klassikalises tähenduses. Midagi olulist duumast ei sõltu, hääletatakse alati nagu vaja. Kummitemplil on ka rohkem tähtsust. Duuma on lihtsalt koht, kus sinule ei laiene Venemaa kriminaalkoodeks. Sestap sinna tahetaksegi ja kohti ostetakse. Lisandub veel metropolis elamise õigus ja olmeliselt veidi priviligeeritum staatus. Sugulased/armukesed saab abideks tööle võtta ja puha.
Tõe huvides tuleb muidugi märkida, et Markov pole muidugi loll selle sõna klassikalises mõistes. Arvatavasti on tal lihtsalt igav ja edevus vajab kõditamist. Ta on visiitkaardi väitel koguni poliitikauuringute keskuse direktor. Duumas on ta „avalike ning religiooniasjade komisjoni“ esimehe asetäitja. Teda võetakse koguni Euroopa Liitu minnes delegatsiooni liikmena kaasa — ta esindab Venemaad Euroopa Liidu Parlamentaarses Assamblees. Isamaaliitu kuuluv Andres Herkel on tema sealsete esinemiste kohta öelnud, et need on täiesti kontekstivälised. Mina lisaksin — klounile omased.
Vaadakem selle härrasmehe tähelendu Eestis ja häbenegem. Markov lendas Eesti huviorbiiti väitega, et tema ja ta abiline korraldasid kolm aastat tagasi aprillis küberrünnakud. Hiljem on ta muuseas üritanud seda väidet eitada. Kui küsiti: kuidas te seda tegite, hr Markov, kohmas tema abiline: „No me vajutasime mitu korda Enterit.“ Kui Kaspersky Moskva kontori peatehnoloogil paluti seda väidet kommenteerida, arvas mees esmalt, et teda mõnitatakse. See väide ju kõlab hullemini kui ka kõige algupärasem blondiininali.
Mis aga tegi Eesti selle peale? Pani mehe musta nimekirja, andes Markovile hindamatu aluse hakata koguma kodu- ja välismaal kapitali kui „Eesti fašismi“ vastu võitleja. Meie tegime klouni ja ärpleja legitiimseks. Legend Eesti uuest ürgvaenlasest oli loodud.
Veelgi enam vett Markovi veskile vallandus sel sügisel, kui Eestis tehti skandaaliks tema euroliidu viisakeelu tühistamine. Kes ütles ja kes levitas meedias seda infot? Markov ise — kõigile, kes tahtsid kuulda. Eestis aga kutsus kapo selle „saladuse lekkimise“ nimel ajakirjanikke kohvile ja üritati ministreid ametist kukutada. Ja meie kolmanda tähtsuskategooria duumasaadik pääses jälle huviorbiiti. Temalt võeti jälle intervjuusid. Prekrasno!
Sestap julgengi väita — palun lõpetage Markovi kanoniseerimine. Tema siin mängib Moskva duumasaadikute peegelmaailmas oma liivakastmänge, meie aga Eestis hirmutame nende demagoogiliste lollustega ministrite tasemel inimesi ja lükkame selle osaks meie kui suveräänse riigi välispoliitikast. See ei anna meie inimestele adekvaatset pilti Eesti-Vene suhete tegelikust olukorrast, vaid teenib sisepoliitilise kätši huve. Milleks hämada inimesi klounidega? Kes siin piinlikkust peaks tundma ja vabandama? Õige, mitte Markov. Sest ta on eikeegi.
Kuid küllap kuuleme peagi Riigikogu kõnetoolist ministri manitsusi ka teise mõttetuse, kurva kuju rüütli Mark Sirõki aadressil… See paneb küsima tahes tahtmata vandenõuteoreetiku-stiilis: kellele selline libavaenlastega lollitamine kasulik on?
