Sellest koletust sündmusest on möödunud ligi neli kuud, aga mõrvarit pole politsei vaatamata pingutustele senini tabada suutnud.

Äsja toimus Tallinnas taas kallaletung, mille käekiri sarnanes 23. novembri rünnakule. Raudkangiga varustatud mehe ohvriks langesid mitte kaugel Toompeast kaks neidu, kel õnnestus küll eluga pääseda. Pea nädala vabalt ringi liikunud potentsiaalne mõrvar andis uue hoobi meie kõigi turvalisusele.

Kümned tuhanded inimesed elavad praegu ohutundega hinges, vanemad muretsevad oma koolist või trennist tulevate laste pärast. Ka politsei on soovitanud tänavatel üksinda liikujatel olla tavapärasest ettevaatlikum.

Ajal, kui Eestis pannakse raskeid kuritegusid toime üha vähem, jääb vähemalt kõrvaltvaatajatele mõistetamatuks, et ühiskonda sügavalt haavavad kuriteod on senini jäänud lahenduseta. Tapmiste, röövimiste ja narkokuritegude kuritegude tuntava languse taustal peaks kurikamõrvari kinninabimine olema kogu politsei südameasi, seda alates tavalistest politseiinspektoritest kuni peadirektorini välja.

Ka minu jaoks on praeguse kahetsusväärse olukorra tekkimine mõnevõrra arusaamatu. On ju politsei ja teiste õiguskaitseorganite võimalused kuritegevust ohjeldada hoopis paremad kui nad olid taasiseseisvuse algusaastatel. Meil on hea seadusandlus, mis lubab kasutada erinevaid uurimisvõtteid, sealhulgas politsei tehnilisi salaoperatsioone. Politsei käsutuses on avardunud ekspertiisivõimalused ja infotehnoloogilised vahendid.

Arusaamatuks jääb ka avalikkuse kasin informeerimine — väga vähe on jagatud näiteks teavet selle kohta, mida politsei on teinud kurjategija tabamiseks.

Kuritegude avastamisele ei aita kuidagi kaasa politseinike motivatsiooni järjekindel ja pidev kahandamine. Kohati jääb mulje, et seda tõmmatakse lausa teadlikult alla. Justkui eelarvekärbetest oleks veel vähe, on mitu ministrit tekitanud viimastel nädalatel segadust pensionijuttudega.

Tundub, et siseminister loodab näha ära päeva, mil 65-aastased naispolitseinikud ohjeldavad tänavatel kuritegevust.

Ränga kuriteo avastamine pole mitte ainult politsei auasi, vaid ka ministri proovikivi. Tallinlaste turvatunne ei taastu enne kui kurikamees istub trellide taga. See tõstab ministri reitingut kordades enam kui tema PR-tegevus päästja või piirivalvuri töövarjuna.