Mina ja narkar bussis, reisisaatjast rääkimata
Esimene peatus: Härjapea
Astun bussi keskmisest uksest, sealt, kus tavaliselt reisisaatjad seisavad. Ja nagu oligi arvata, on ka sel sõidul meie reisi saatmas prillidega nooremapoolne meesterahvas, kes ilusti püsti seisab, mitte ei istu, nagu mõned armastavad teha. Sisenen bussi ja jään samuti seisma ühe istekoha kõrvale. Panen kohe tähele, et istmel istuv noormees ei ole kõige adekvaatsemas seisus, aga pole hullu, Pelguranna bussides on see tavaline asi.
Teine peatus: Ristiku
Buss jääb peatuses seisma, narkomaan võpatab korra, vaatab mulle otsa ja torkab mind näpuga. Vaatan talle kurja pilguga otsa, astun pool sammu eemale. Silmanurgast näen, kuidas käike jälgib küünenahku näriv reisisaatja, kes ilmselgest teadmisest, et tegelikult oleks tema aeg sekkuda, hoogustab küünenahkade närimist umbes poole võrra. Igaks juhuks väldib ta minu pilku. Minul on päris vastik olla, sest see ei ole just kõige mõnusam, kui bussis üks suvaline narkomaan sind näpuga kintsu torgib.
Kolmas peatus: Tehnika
Minu kõrval seisval neiul hakkab telefon helisema (helin: La Bouche — Be My Lover). Narkomaan võpatab taas ning hakkab hoogsalt helinaga kaasa laulma: „La da da dee da da da da“. Neiul hakkab piinlik või vastik, ta võtab kõne vastu ning põgeneb bussi teise otsa. Küünenahku näriv reisisaatja on kõike pealt nähes oma küünenahad ilmselt juba verele närinud. Ometi ei leia ta endas piisavalt julgust või pealehakkamist tülikas narkomaan bussist lihtsalt välja ajada.
Neljas peatus: Hotell Tallinn
Bussi sisenevad kaks noort. Kui esialgu seisavad nad minu ja narkomaani vahele, siis peagi lahkuvad nad igaks juhuks sellelt kohalt. Narkomaan on ilmselgelt reaalsusega kontakti kaotanud, istub pea käte vahel. Ma väga ei taha uurida, aga tundub, et ka mingi nire voolab suust. Jõuan mõelda, et mis juhtuks, kui ta püsti kargaks ja mulle kallale tuleks. See on selge, et küünenahku näriv reisisaatja näriks selle peale ilmselt juba näpud otsast, aga mind see ei aitaks.
Viies peatus: Adamsoni
Meenutan kõiki filmides nähtud karatevõtteid ja kiidan mõttes enda otsust panna jalga tugeva kontsaga kauboilaadsed saapad. „Kui narkomaan ründab, siis võiksin talle ju kannaga äiata?“, kujutan ma end ette vähemalt Bruce Leena. Õnneks narkomaan viibib endiselt oma maailmas ja ilmselt ei hau minu suhtes kurje plaane. Kõik inimesed bussis passivad pingsalt narkomaani, kaasa arvatud küünenahku näriv reisisaatja.
Kuues peatus: Vabaduse väljak
Buss peatub. Uksed on juba mõnda aega lahti. Äkki hüppab letargiast püsti narkomaan, lükkab kõik uste juures seisvad tädikesed eemale ning kalpsab bussist välja. Küünenahku näriv reisisaatja ohkab kergendunult ning jätkab küünenahkade närimist aeglasemas, stressivabamas tempos.
