Endise Afganistani saadiku Paul Bergne jutu järgi kuulis tema Briti eriüksuste saabumisest alles vihaselt Abdullah Abdullah’lt, praeguselt Afganistani ajutise valitsuse välisministrilt, kes oli öelnud, et lennukid maanduvad poole tunni pärast.

“Ma palusin Abdullah’l mitte ülepeakaela tegutseda. Ta nõustus,” rääkis Bergne parlamendi välisasjade komiteele.

“Kui ma viis päeva hiljem Bagrami lennuväljale jõudsin, sain Briti ohvitserilt teda, et tal oli olnud vaidlus Afganistani komandöriga, kelle sõnul ei puudunud palju lennukite pihta tule avamisest.”

Bergne sõnul põhjustasid Briti eriüksuste Afganistani saatmisel kriisi “kommunikatsiooniprobleemid”. 15. novembril saabus Afganistani pealinnast Kabulist põhja jäävale lennuväljalt umbes 100 Briti merejalaväelast.

Berhne kirjalikus seletuses komiteele öeldakse, et ta “oli sunnitud rahustama maha Põhjaliidu liidri, kes vihastas, kuna Briti väed maandusid Bagrami lennuväljale nende nõusolekuta”.

“Kuigi hilisemad teated on üritanud selle vahejuhtumi tähtsust pisendada, ähvardasid mõned Afganistani sõjaväelased avada tule C130-te pihta, mis eriüksusi lennuväljale tõi,” kirjutas Bergne.