Eile arutas parlamendi põhiseaduskomisjon avaliku teabe seaduse muudatusi ja otsustas üksmeelselt, et mainitud asutused vajavad ametnike “looritamise” privileegi, sest nii saab Eesti kaitsta end välisluurajate uudishimu eest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles, et ehkki mõne ametniku nime, kontaktandmete ja ametikirjelduse kustutamine ametiasutuste kodulehelt vähendab avalikkuse võimalusi teada, kes Eesti riigis ametnikena töötavad, kaaluvad riigi julgeolekuhuvid selle üles.

Eile kokku lepitud sõnastuse kohaselt saab ametkondlikuks kasutamiseks kuulutada nende ametnike nimed ja kontaktandmed, kes tegelevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega ning jälitustegevuse, kaitseväeluure või julgeolekuasutuste töö korraldamise ja koordineerimisega. Samuti ei saa avalikkus edaspidi teada, kes on ametnikud, kes analüüsivad ja kavandavad Eesti või NATO julgeoleku- ja kaitsepoliitikat.

Põhiseadusekomisjoni liige Evelyn Sepp ütles, et suhtub kriitiliselt kaitseministeeriumile ametnike salastamise võimaluse andmisse: “Komisjon avastas vahepeal näite, kuidas minister ja tema poliitiline nõunik olid kodulehel nn salastatud isikud. Mõistagi on see, idiootne, kuid paraku tuleb selliseid asju ette.”

Seadusemuudatus annaks lisaõigusi ka välisministeeriumile, kes saaks määrata ainult ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumente senise kümne asemel kuni 20 aastaks.