Eelnõu kohaselt saab rahvusringhäälingu nõukogu otsustusõiguse ka programmidesse ja saadetesse puutuvate küsimuste osas, mis kaasab selle organi ka sisulistesse küsimustesse. Juhatuse liikmete arvu vähendatakse viielt kolmele, mis on otsene kokkuhoid asutuse tegevuskuludelt, teatas Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja.

Eelnõu seab täpsemad nõuded rahvusringhäälingu saadete, programmide ja muude meediateenuste sõltumatusele ja erapooletusele ning vastamisele põhikirjale ja ajakirjanduse kutse-eetikale.

“Eesmärkide ja ülesannete senisest täpsem sõnastamine võimaldab paremini hinnata rahvusringhäälingu tegevust ning võtta kasutusele meetmeid eksimuste ennetamiseks,” ütles kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps.

“Avalik-õiguslikku ringhäälingut peetakse üldiselt väga usaldusväärseks ning see on suure osa elanikkonna jaoks põhiline teabeallikas, mistõttu tähtsustub avalik-õigusliku ringhäälingu poolt antava teabe erapooletus ja tasakaalustatus,” sõnas Reps. “Need on ühed olulisimad rahvusvahelised nõuded, mis avalik-õiguslikele ringhäälingutele esitatakse ning eelnõuga tuuakse need seaduses senisest selgemini esile.”

“Kui varasemalt esitas Eesti avalik-õiguslik ringhääling oma tegevusest ülevaate kultuurikomisjonile, siis eelnõu vastuvõtmisel esitab juhatuse esimees suulise ja kirjaliku ülevaate riigikogu täiskogule,” selgitas Reps. “Sellega tähtsustatakse avalik-õigusliku ringhäälingu rolli ühiskonnas, luuakse võimalus laiapõhjaliseks aruteluks riigikogus ja mõttevahetusse kaasatakse laiem avalikkus.”

Repsi sõnul vajab põhjalikku analüüsi ka praegune rahastamismudel, mis on rahvusringhäälingu jätnud võrreldes erakanalitega suhteliselt halba positsiooni. “Tuleb otsustada, kuidas lisaks iga-aastastele riigieelarvest saadavatele summadele tuua avalik-õiguslikule ringhäälingule lisaraha.”