Pärnu koole küsitledes selgus, et äärelinna koolide õpilased käivad suusatamas aktiivsemalt, kesklinna koolide õpilased see-eest uisutavad rohkem.

“Nii õpetajad kui õpilased on mugavamaks muutunud,” ütles Pärnu Postimehele linna spordikooli koolispordi osakonna vanemmetoodik Karl-Udo Köösel. Tema arvates pole suuski vähemalt pooltel kooliõpilastel. Ainus kool, kes lastele suuski laenutab, on Niidupargi gümnaasium.

“Meil on vene ajast säilinud 30-40 paari kulunud suuski-saapaid,” ütles Niidupargi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ingrid Võsu. Tema väitel loeb palju seegi, kui õpetaja suhtub suusatamisse positiivselt ja suusamägi asub kooli lähedal.

Tosinast Pärnu maakonna koolist kinnitati suusatundide toimumist kaheksas ja eitati neljas koolis.

Lavassaare lasteaed-algkooli õpetaja Maire Toomemets sõnas, et kehalise kasvatuse tunnid suusavarustuse taha ei jää. Kel pole plastsuuski, võtavad ühes minisuusad. Kui ka neid pole, võib tundi kaasa võtta kelgu.

Mitmest lasteaiast-algkoolist ja põhikoolist öeldi, et kool on muretsenud humanitaarabi korras või ostnud suuski, mida siis tundides kordamööda kasutatakse.

Sama plaanitakse teha Audru keskkoolis. Sealne kehalise kasvatuse õpetaja Harri Lelle möönis, et suusavarustus on vaid kolmandikul koolinoortest.

“Kui klassis on 20 last, siis hea, kui neljal on suusad,” lausus Are põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Reet Filippova. “Alla 1200-1300 krooni suusavarustust naljalt ei saa, loomulikult on see kallis. Kuid põhjus on ka suhtumises,” tõdes ta. “Vanemad lähevad kergemat teed pidi. Et kool suuski nõuda ei saa, siis neid ka ei osteta.”

Filippova jutu järgi oleks hea, kui suusatootjad koolinoortele odavamat varustust teeksid. Piisaks, kui hind langeks 600-700 kroonini, arvas ta.

Hansagümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajate Vaike Pärnoja ja Reet Sarapi meelest tegi haridusministeerium ligi kolme aasta eest suusatamisele kui spordialale karuteene, kui korraga teatati, et lastelt ei tohi suusavarustust nõuda.

Pärnu maavalitsuse haridusosakonna juhataja Avo Juss ütles, et kehalise kasvatuse õpetajad on jäänud otsekui kahe tule vahele. Ühelt poolt on suusatunnid õppekavas ette nähtud, teisalt pole koolil õigust lastelt suusavarustust nõuda.