Head pöördujad!

Rahvusringhäälingu nimel kinnitame, et kõik väärtuslik, mida ajakirjanik Maris Johannes on teinud eesti luule salvestamisel saates "Luuleruum" ning eesti keele arendamisel saate "Keelekõrv" raames, jätkub meie eetris edaspidigi. "Luuleruumi" hakkab edaspidi toimetama Raadioteatri peatoimetaja Toomas Lõhmuste ning kõik "Keelekõrva" teemad jätkuvad saates "Keelesõnum".

"Keelesõnum", mis seni oli osa reedesest saatest "Huvitaja", muutub jaanuarist iseseisvaks saateks. Saate ajaline maht ja eetriaeg ei muutu. Uue saate toimetaja on Vikerraadio vastutav toimetaja Mart Ummelas, kelle hea keelekasutus ja emakeele tundmine on korduvalt pälvinud meie kuulajate ja ka spetsialistide tunnustuse. Saates kuuleb keelealaseid usutlusi ja väitlusi, kommentaare keele arenguga seotud teemadel ning nõuandeid praktiliseks keelekasutuseks nii kõne- kui ka kirjakeeles.

Saate tegemisse kaasatakse mitmeid keeletöö praktikuid – toimetajaid ja korrektoreid. Jätkub keele kui sotsiaalse nähtuse käsitlemine professor Martin Ehalaga. Oma abi ja kaastööd saadete ettevalmistamisel on lubanud ülikoolide ning Eesti Keele Instituudi teadlased ja spetsialistid, kes on alati turgutanud ja soodustanud arutelu eesti keele kaitse ja muutumise üle, vältides ühekülgsust ja dogmaatilisi hoiakuid.

Eesti Rahvusringhäälingu missioon on hoida ja arendada Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri järjepidevust ajas ning ruumis. Selle missiooni täitmiseks tuleb teha väga erinevaid saateid. Isegi rahva ühtekuuluvustunnet ärgitavatel spordiülekannetel on selles protsessis oma roll ja koht.

Olenemata ajast ja oludest on tasakaalustatud ja usaldusväärse informatsiooni vahendamise kohustuse kõrval eesti keele ning kirjanduse väärtuslikkust rõhutavad saated rahvusringhäälingu kõige olulisem prioriteet. Et seda täna ja tulevikus täita, tagades rahvusringhäälingu jätkusuutlikkuse ka pikas perspektiivis, tuleb majanduskriisi ajal organisatsiooni toimimist kohandada vastavaks meie võimalustele.

Tõepoolest, lähiminevikus on aja ja olude tõttu meie programmid täienenud ennekõike uudistesaadete, samuti ühiskonnateemaliste analüüsidega. Aga mitte ainult, teleprogrammi on lisandunud kultuuriuudised, mida kultuurirahvas aastaid oli oodanud, muusikahuvilistele "MI" ja Eesti Kirjanike Liiduga koostöös sündinud igaõhtune "Luuletus". Vikerraadio programmis alustas sügisest "Kirjanduse tähestik" ja uue rubriigina "Keelesõnum". Nende saadete juurdetulek annab märku meie suunast ja valikutest. Keelel ja kultuuril on meie programmides jätkuvalt väga tähtis koht.

Maris Johannese ametikoha koondamisest ja selle ümber puhkenud diskussioonist on palju õppida. Esmalt: see, mida me teeme, läheb väga paljudele korda. Isegi siis, kui pöörduja ei pruugi teada , mis päeval Keelekõrv eetrisse läheb või mis saade on Luureruum, tunnetab ta, et selliste saadete kadumine on märgilise tähendusega ja sellega pole võimalik nõustuda. Iga keelest ja kultuurist hooliv inimene tunneb, et keele- ja kirjandussaated on üliolulised.

Omakorda kinnitab see veelkord, et rahvusringhääling ei pea mitte niivõrd hoolima kuulajate või vaatajate arvust, vaid saate sisust ja tähendusest. Nende saadete vajalikkus ja tegelik "kullaproov" selguvad siis, kui mõne vajalikkus või jätkuvus kahtluse alla satub. Ja mida vähem neid saateid on, seda piiratumaks muutub omakorda rahvusringhäälingu vabadus selliste saadete vahetamisel, muutmisel, asendamisel ja mõnel juhul ka lõpetamisel.

Toimetus, millest räägime ja kus töötas Maris Johannes, on Raadioteater. Olgu taustaks, mitte õigustuseks, öeldud, et paljud Euroopa avalik-õiguslikud ringhäälingud, ka väikeste rahvusriikide omad, on viimastel aastatel kehvade majandusolude tõttu likvideerinud oma raadioteatreid. Meil sellist kavatsust ei ole, pigem vastupidi. Ootame, et raadioteater žanrina areneks ja esmaesitusteni jõudvate kuuldemängude arv kasvaks.

Juba tuleval aastal saavad oma kuuldemängudebüüdi teha Martin Algus, Jim Ashilevi, Andri Luup jt. Viimastel aastatel on laienenud ka meie lavastajate nimistu, särava debüüdiga on eetrisse jõudnud Aleksander Eelmaa, Urmas Vadi ja Erki Aule. Väga edukalt on ühendanud endas autori ja režissööri ülesanded Andres Noormets, kelle kuuldemäng "Päev" vääris kaks aastat tagasi äramärkimist rahvusvahelisel festivalil Prix Europa. 2009.aasta lõpul jõudis Ööülikoolis eetrisse üheksaosaline kultuurilooline saatesari "Eesti raha tähed" (autorid Riina Roose ja Külli Tüli), mis lähiajal väärib kindlasti ka plaadina väljaandmist.

Koostöös kirjastajatega on teoks saanud kaks plaadisarja nooremale kuulajale : erinevate rahvaste muinasjutte Aarne Üksküla esituses ja oma lapsepõlve lemmiklugusid jutustavad Kersti Kreismann, Ülle Kaljuste, Anu Lamp, Tõnu Aav ja Lembit Ulfsak. Kõiki neid juba traditsiooniks kujunenud asju ja võimaluste andmist uutele algatustele tahame kindlasti jätkata.

Rahvusringhääling on 2009. aasta jooksul pidanud koondama ligi 50 töökohta. Neid töökohti on täitnud head ja kolleegidele armsad inimesed. Iga töökoha koondamisele on eelnenud põhjalik arutelu, mille käigus on kaalutud selle sammu tagajärgi organisatsioonile ning inimesele, kes kaotab töö ja sissetuleku. Oleme pidanud oluliseks, et kõik aegade jooksul meie programmides väljakujunenud teemad ja rubriigid jätkuksid.

Oleme sel aastal kärpinud ERRi eelarvet 52 miljoni krooni võrra ja seda on tundnud kõik toimetused, kõik osakonnad. Jah, ka ülemused. Eelkõige oleme teinud kõik selleks, et kannatajate hulgas ei oleks meie kuulajad-vaatajad. Saatesarju on lõpetatud vaid meelelahutuse valdkonnast.

Raskete otsuste- keda jätta, kellest saaks loobuda - tegemise põhiraskus on olnud peatoimetajatel, kõnealusel konkreetsel juhtumil Vikerraadio ja Raadioteatri juhtidel , kes oma loomingulise meeskonna toimimise eest esimesena vastutavad. Kui me aktsepteerime teiste meediaväljaannete peatoimetajate suveräänset õigust oma meeskonna kujundamisele, jätkem see ka ERR-I raadioprogrammide ja toimetuste juhtidele.

Veelgi olulisem on olnud isiklik, inimlik aspekt. Oleme püüdnud vältida selliseid koondamisi, kus inimesel kaob igasugune sissetulek ja majandusoludest tulenevalt tõenäoliselt väga pikaks ajaks. Kindlasti tuleb lähtuda seadusepiirangutest, aga lisaks sellele oleme tõesti püüdnud arvestada ka inimese edasiste võimalustega ja sellega, kas talle säilivad mingid majanduslikud tagatised.

Samas ei saa tähelepanuta jätta, kuidas üks või teine inimene sobitub kollektiivi ning kas ja mil viisi ta toetab organisatsiooni ühtset toimimist.

Maris Johannese puhul on kõiki neid asjaolusid kaalutud.

Nõukogu esimees Andres Jõesaar
Juhatuse esimees Margus Allikmaa

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid