Rain Kooli: Austus tuleb välja teenida
Teiseks olid kõnealuse isiku ja mu enda taust — nii keha- kui vaimukultuuri puudutavad huvid ja maailmanägemine pigem lähestikku kui teineteisest kaugel. Ja ikka juhtus, et ütlesin lõpuks üsna inetult.
Mõtlesin tagantjärgi, et kuidas siis nii läks. Mõistsin, et taas kord lõi välja minu kalduvus mitte kummardada inimest või institutsiooni pelgalt nende positsiooni pärast.
Ma ei leia, et kellegi elatud aastad, loetud või isegi kirjutatud raamatud, mõeldud mõtted, tiitel või palganumber peaks andma automaatse “immuunsuse”, tooma enesega kriitikavaba jumaldamise või kaasinimeste austuse.
Austus tuleb välja teenida. Ka neil, kes seda enda arvates juba teinud on.
Kusjuures austus tuleb välja teenida igas inimestevahelises suhtlusolukorras eraldi. Eilne, üleeilne, möödunud aastakümne või kadunud nooruse aegne viisakus ja soojus ei tähenda midagi, kui täna käitutakse külmalt või eemaletõukavalt. Kui inimene kuulsusrikkast minevikust hoolimata valib täna esimesena jämeduste ning kaasinimeste alandamise tee, loobub ta ka oma austatavusest, ükskõik kui kaua seda ei oleks varem ehitatud.
Üks kõige intelligentsematest kaasaegsetest poptähtedest, Sting, laulis 1987. aastal a gentleman will walk but never run, džentelmen võib jalutada, kuid mitte iial joosta. Sting viitas sellele teatud vaoshoitusele, millega Briti härrasmehi alati kasvatatud oli.
Kui Kenelm Henry Digby 19. sajandi alguse Inglismaal oma raamatuga “Au alustala” džentelmenlikkuse mõiste ümber kujundas, lähtus ta sellest, et kaasaegne rüütel ei pea sündima õigesse klassi või kandma raudrüüd. Õige meelsuse saavutamiseks piisab südametarkusest.
Südametarkusest. Just sellest, mille defitsiit on 21. sajandi alguse Eestis suurem, kui kultuurituse määr, riigieelarve puudujääk või põllule hüljatud kiirmajade koguhulk.
See oleks ka minu selle pööripäeva aegne soov. Rohkem südametarkust meile kõigile.
