Tallinn: haridusreform maksaks meile 700 miljonit
«Meie praegused koolihooned on ehitatud arvestusega, et seal on koos kõik kooliastmed,» tõdes Pajula. «Osa koole tuleks nüüd aga sulgeda, sest need jääksid pooltühjaks. Kindlasti toob see kaasa suuri kulutusi.» Gümnaasium eeldab täiesti teist tüüpi ruume – avaraid auditooriume loenguteks ja väiksemaid ruume seminarideks.
«Koolide ümberehitamine tähendab väga suuri investeeringuid,» nentis Pajula. «Haridusamet pole kõiki kulutusi küll viimseni kokku arvutanud, kuid ühe kooli ümberehitamine läheb maksma keskmiselt 50-70 miljonit. Kümne gümnaasiumi korral tuleb see summa korrutada kümnega.» Omajagu miljoneid kulub ka sisustamisele ja õppematerjalidele.
Pajula sõnul ei ole üldsus valmis ka üüratuks «inimrändeks», mille reform endaga kaasa toob. «Paratamatult toob uus seadus kaasa massilise õpilaste ja õpetajate ühest koolist teise kolimise aastal 2012,» tõdes ta.
Riigikogu liikme, endise haridusministri Mailis Repsi sõnul tähendab seadusemuudatus ka seda, et Harjumaal suletaks hulgaliselt gümnaasiume, mistõttu paljud maapiirkondade lapsed hakkavad Tallinnas koolis käima: «Tekib küsimus, kes peaks korraldama nende transpordi ja ehitama internaadid-õpilaskodud, sest pole mõeldav, et õpilane kulutab päevas kolm tundi puhtalt bussisõidu peale.»
«Kuna gümnaasiumid peaksid asuma kõigi linna õpilaste jaoks ligipääsetavas kohas, siis Tallinnas saaksid nendeks just kesklinnakoolid – Gustav Adolfi gümnaasium, Reaalkool, 21. kool,» ütles Reps.
Repsi paneb aga muretsema asjaolu, et lahkulöömine ähvardab ka keeleõppesuunaga koole, nagu Prantsuse Lütseum ja Inglise Kolledž. Samuti ähvardab reform rahvusidentiteeti kandvaid gümnaasiume, näiteks Juudi gümnaasiumi.
Ka Tallinna Inglise Kolledži direktor ja Eesti koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi taunib ministeeriumi püüdlust «lüüa kõik koolid ühe vitsaga». «Normaalne oleks eri koolitüüpide ning omandivormide olemasolu hariduses,» leidis koolijuht. «Tänane lähenemine kaotab pildilt veelgi värve – suund tundub olema must-valge pildi suunas. Meie haridusele see aga kasuks ei tule.» Kruusimägi rõhutab, et reform ei kaota tänaseks tekkinud hariduslikku kihistumist, pigem suurendab seda.
Haridusreformi üks eesmärk on võimaldada lastele võrdsem stardipositsioon gümnaasiumiastumisel. Praegu on rohkem võimalusi neil, kes juba esimesest klassis nn eliitkoolis käivad. Reps on nõus sellega, et esimesse klassi astumise katsed tuleks kaotada. „Seitsmeaastane laps ei peaks tegema arvutul hulgal katseid, et pääseda võimalikult hea renomeega kooli vaid saama sama hea põhihariduse oma kodukohakoolis,“ selgitas Reps.
Tallinnas on vastuolu ka siin, sest kui suur osa südalinna koole muutuksid puhasteks gümnaasiumideks, ei jää vanalinna ja osale kesklinna lastele kodulähedast kooli ning nad peaksid ikkagi käima koolis oma kodukohast kaugemal.
