“Mõte tekkis eelmisel aastal, kui Jaani kirik sai endale kellad. Karlsruhe kellavabrik presenteeris siis ka teisi tooteid ja mõte paigaldada raekoja torni kellamäng tundus atraktiivne. Pole ju midagi sellist Eestis ega lähiümbruseski,” rääkis Tartu abilinnapea Hannes Astok kellamängu saamisloost.

Astoki sõnul nõudis raekoja torn sel aastal nagunii natuke parandamist. “Torn oli loodist väljas ning et puidust torni tugevdada, kinnitati sinna metallkonstruktsioon,” rääkis ta.

Selle käigus paigaldati torni Astoki sõnul ka 18 kellast koosnev kellamäng, mis kaalub kokku poolteist tonni. Kellasid on lähemal silmitsemisel võimalik ka läbi traatvõrgu näha.

Kellamäng läks abilinnapea sõnul kokku maksma 700.000 krooni, millest 100.000 maksis Ühispank. Torni rekonstrueerimine, mis oleks ette võetud niikuinii, maksis veel 100.000 krooni.

Uus kellamäng laseb esimesel meloodial, milleks on soome jõululaul “Tasa, tasa jõulukellad”, kõlada esmaspäeval kell 12.

Kuni kolmekuningapäevani saab Raekoja platsil kellade esituses jõulumeloodiaid kuulata iga päev kell 9, 12, 15, 18, 21 ja 24.

Edaspidi hakkab kellade esituses kuulma Raimond Valgre “Tartu marssi” või muid päevakohaseid meloodiaid esialgu vähemalt laupäeviti ja pühapäeviti kell 12. Astok lisas, et inimesed on avaldanud soovi, et kellamäng võiks kõlada tihemini, ehk isegi iga päev.

Astok rääkis, et kellamängusüsteem on mehaaniline, kuid arvuti abil juhitav. Erinevate sündmuste ajal saab süsteemi eri meloodiate jaoks ümber programmeerida.

Jõululaulud mängis sisse Merle Kollom Vanemuise kontserdimajast ning loo “Tasa, tasa” salvestas Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe.

Kellamängu kellad on valmistatud Saksamaal Karslruhe kellatehases, mis on teinud kellasid juba aastast 1675. Tartus käis kelli monteerimas kellatehase kellameister Günter Granz.