Tallinn pani õla alla Eesti europüüdlustele
Tallinn on kavandanud järgmiseks aastaks ülejäägiga eelarve, kusjuures ülejäägi suuruseks on hinnatud ligikaudu 180 miljonit krooni, rõhutas Savisaar, viidates selle kinnituseks rahandusministeeriumi spetsialistide hinnangus sisalduvale järeldusele, teatas Raepress.
„Selline linnaeelarve planeerimine annab tuge ka Eesti europüüdlustele ning on toeks ka riigieelarve koostajatele,“ ütles Savisaar. „Teatavasti on riigi 2010. aasta eelarve koostatud nii, et kulud ületavad tulusid ca 5,6 miljardi krooni võrra. Riigieelarve koostajad on eelnõu tekstiparagrahvides aga sätestanud veelgi süngema nägemuse, sest riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmääraks on sätestatud lausa 11 miljardit krooni, eelarvelaenu on lubatud võtta suurima lubatud jäägiga 15 miljardit krooni ning lisaks on kassalaenu suurimaks lubatud jäägiks sätestatud 5,5 miljardit krooni.“
Savisaar rõhutas, et Tallinna 2010. aasta eelarve on koostatud konservatiivselt. „Linnaeelarve kõige olulisem tulu on üksikisiku tulumaks, mis moodustab ligi poole kõigist linna tuludest. Peab nentima, et ka käesoleval aastal ei saa Tallinna linn oma tulude kavandamisel lähtuda ametlikest, riiklikul tasandil avaldatud prognoosidest. Need prognoosid sisaldavad vasturääkivusi ning on seetõttu ebausaldusväärsed,“ nentis linnapea.
„Kui linnavalitsus oleks lähtunud riigieelarve eelnõus toodud prognoosidest, oleksime võinud planeerida tulumaksu 159-260 miljonit krooni enam. Arvame siiski, et teatud konservatiivsus on tänases heitlikus majandussituatsioonis vastutustundlikum. On positiivne, et ka rahandusminister on meedia vahendusel möönnud, et linna poolsed tuluprognoosid on „ilmselt realistlikud ja lähtuvad parimast teadmisest“
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb riigi 2009. aasta maksukoormuseks 35,1% ja 2010. aastal 36,4%. Linna poolt kehtestatavad täiendavad kohalikud maksud moodustavad 2010. aastal vaid ca 0,3% tarbimismaksude poolt genereeritavast maksukoormusest, 0,1% üldisest maksukoormusest ning 1,8% riigi poolt kavandatud maksupoliitilistest muudatuste mõjust, on kohatu esitada seda olulise maksutõusuna.
Savisaare sõnul on pealinna sotsiaalsete töökohtade loomise programm kaasa aidanud töötuse kasvu pidurdumisele Tallinnas. Nii näiteks kasvas käesoleva aasta oktoobris töötus Eestis 3 699 inimese võrra, sellest Tallinnas 661 inimest, mis on vaid 17,9% kogu Eesti töötuse kasvust. Arvestades asjaolu, et tööga hõivatute arv Tallinnas moodustab ca 34% vastavast näitajast Eesti kohta tervikuna, on tegemist kahtlemata tähelepanuväärse ja linna seisukohast positiivse näitajaga, mis kinnitab, et linna tegevusel on olnud mõju ning töötuse kasvu tempo Tallinnas on ligi poole väiksem kui Eestis tervikuna.
