"Elektrienergia hind kallineb selle aktsiisitõusu mõjul umbes 1,5 protsenti, mis tähendab, et kui elektriarve on 200 krooni, toob see kolm krooni kuus lisakulu. Ma julgeks öelda, et see ei ole teab mis suur pere jaoks, küll aga on ta kõikide tarbijate peale kokku arvestatav lisatulu riigi jaoks," selgitas Rõivas Delfile. "Mis puudutab kütust, siis kütuse hind tõuseb pisut alla kolme protsendi. See on kogumõju koos käibemaksuga."

"Aktsiisitõusu, millel mittemingisugust mõju ei oleks tarbimisele ega hindadele, sellist asja ei olegi olemas," tunnistas Rõivas, kuid rõhutas, et komisjon arutles antud probleemi üle väga põhjalikult. Muudatuste positiivne mõju riigieelarve tasakaalu parandamisele ületas 0,2 protsenti, mis on tema kinnitusel väga suur mõju. Teisalt kaaluti mõju, et kas see tõus osutub kellelegi ülejõu käivaks. "Me hindasime mõlemat poolt ja see otsus sündis pikkade vaidluste tulemusel kompromisspaketina," märkis Rõivas.

"Mis puudutab elektriaktsiisi, siis on loomulikult ka siin võimalus, et osad inimesed jälgivad oma elektrikulu tähelepanelikumalt ja piltlikult öeldes kustutavad tule ära selles toas, kus ise ei viibita ja hoiavad sellega isegi rohkem kokku, kui see elektriaktsiis nende kukrule kulu tähendaks. See võimalus on ka siin täiesti olemas. Summaarselt on ikkagi hinnatud, et nende muudatuste mõju riigieelarvele on suur," selgitas ta.

Kütuseaktsiisi tõusu juures on rahanduskomisjoni esimehe kinnitusel ka võimalusi aktsiisitõusu tulevikus madalamana hoida, kui õnnestub vähendada erimärgistatud kütuse kasutusvaldkondi. "Täna on ikka erakordselt lai ring neid, kes saavad diislikütust osta umbes kuus krooni soodsamalt kui tavatarbijad," selgitas ta, ja kinnitas, et põllumehed kasutavad sellest kogusest kõigest kümnendiku. Rõivase sõnul kasutatakse erimärgistatud kütust laevanduses, rongides, kaevandustes, metsandus- ja ehitussektoris.

"Sektoreid on aja jooksul oluliselt lisandunud. See erisus läheb aastas riigile maksma 1,2 miljardit," selgitas ta. "See oleks kindlasti avalikku debatti väärt küsimus, sest meil on väga teravad avalikud debatid summade üle, mis on kümme või isegi 100 korda väiksemad, kui see 1,2 miljardit. Mida rohkem me aktsiisisoodustust anname, seda kõrgem peaks olema üldine aktsiis. Kui õnnestuks soodustuste ulatust vähendada, pääseks ka aktsiisitõusust."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid