JUHTKIRI: Maadevahetuse kohtuasi on sogane

Harju maakohustus täna alanud maadevahetuse kohtuasja põhiosa lõppu on äärmiselt raske ennustada. Eestis teadupärast valitseb süütuse presumptsioon ning kohtud on üks demokraatliku riigi eraldiseisvatest võimudest. Delfi meenutab, et Eestil on juba üks näide kohtuasjast, mille puhul riik ja üldsus n-ö mütsiga lööma läksid.

Pronksiöö kohtualused kõndisid lõpuks kohtusaalist välja õigete meestena, hoolimata peaminister Andrus Ansipi kõvadest lubadestest märatsejate ning nende niiditõmbajate suhtes halastamatu olla. Pettus ka see osa Eesti üldsusest, kes on tänase päevani veendunud, et nn pronksiöö nelikul oli rohkem kui küll pistmist rahutuste tekkega.

Maadevahetuse kohtualused on samuti juba avalikkuses ning paljuski ka pressis süüdlasteks tehtud. Samas on kogu protsessis mitmeid kohti, millest osav advokaat kinni hakata saab ning hakkabki. Süüdistatavaid aga kaitsevad "parimad advokaadid, keda raha eest saab".

Villu Reiljan ning Ester Tuiksoo on maadevahetusega seoses ammu rääkinud poliitilisest kohtuprotsessist. Ettevõtja Toomas Annus toob tänases Äripäevas ühe motiivina esile Riigi Kinnisvara endise juhi Enn Teimanni isikliku kätemaksuiha. Samuti on Annus jõudnud oma advokaadi lLeon Glikmani vahendusel nõuda Kapo jälitustegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist.

Maadevahetuse kohtuprotsess on segane ka seetõttu, et maadevahetus kui selline ei olnud ebaseaduslik tegevus. Pigem vastupidi. Tegemist oli Riigikogus heaks kiidetud protseduuriga.

Delfi on veendunud, et kurikaelad väärivad alati karistust ning et korruptsioon on üks Eestit eeskujulikust demokraatlikust riigist enim eraldavatest nähtustest. Samas on konkreetses kohtuasjas nii palju segast, et Delfi ei pea võimatuks, et õiged inimesed võivad valedel põhjustel karistamata jääda. Või vastupidi.