„Mul on asja kohta oma versioon. 26. juulil 2004 sai Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhiks Merko Ehituse kontserni endine töötaja Tiit Ottis, kes põhimõttekindla inimesena tegi kuriteoteate endise juhi Enn Teimanni kohta, kes 15. augustil ka sellest ametist lahti lasti. Kaks nädalat pärast seda, 2. septembril algatas tema poeg Rene Teimann, kes töötas tollal kapos, meie pealtkuulamise. Tegelikult ei tulnud sellest kriminaalasjast midagi ja ka paberid haihtusid RKASist ära. Enn Teimann on nimetanud mind oma lahtilaskmise arhitektiks, millel pole aga tegelikkusega mingit seost,” räägib Annus intervjuus Äripäevale.

„Kriminaalasja algatamise põhjusi 2. septembril 2004 varjatakse meie eest tänaseni, viidates riigisaladusele, kusjuures prokuratuur ajab oma kahtlustustes kuupäevad ja kriminaalasjade numbrid segi. Põhjus meie pealtkuulamiseks põhineb tõenäoliselt valel. Tegelikult hakkas poeg isa eest kättemaksmiseks mind pealt kuulama, lootes midagi leida. Selline on minu veendumus. Kapo igal juhul vabanes Rene Teimannist. Edasi olid kapol ainult halvad ja väga halvad valikud ja mängu tulid juba poliitilised huvid. Edasi nägid poliitikud suurepärast võimalust koristada ära Rahvaliit, kes eelmistel kohalikel valimistel haaras kõige rohkem kohti.”

Annuse sõnul jagati ümber kõige suuremaid hääli omavalitsustasandil ja see oli kõikide erakondade ühine huvi. „Minu teada saatis kaitsepolitsei prokuratuuri süüdistuskokkuvõtte ilma Merkota. Neis kaustikutes on näha, et Merko osa on juurde köidetud. Prokuratuur kunagi lubas, et need kaustikud antakse kevadel kõigile kätte. Kuid siis ühel päeval öeldi, et ei jõudnud ja saate need sügisel. Minu järeldus on see, et kaitsepolitsei jõudis järeldusele, et meie mingeid sigadusi teinud ei ole, Teimann lasti lahti ja edasi on juba teine show. Aga see on minu arvamus, mul pole fakte,” räägib Annus.

Ehitusettevõtja eri usu, et kohus selle välja selgitab. “Ta ei jõuagi seda välja selgitada. Seal on 40 000 lehekülge. Kui kohtunik tahaks seda läbi lugeda, pluss lindistused, lisaks analüüsid — ta ei jõua seda teha. Miks pandi sinna kokku 40 000 lehekülge? See ongi nii tehtud, et seda oleks võimatu läbi lugeda.”