"Seagripp tapab vähem kui ühe inimese 100 000st. Isegi kui vaktsiin töötaks kümne protsendi ulatuses, siis oleks vaja vaktsineerida miljon inimest, et ennetada ühe surm. Vaktsineerides miljon inimest on aga vältimatu, et keegi saab viga või sureb vaktsiinis leiduvate mürkide kõrvalmõjude tagajärjel. Järelikult vaktsineerides risk „otsa saada” hoopis suureneb, mitte ei vähene," leiab üks vastunutest.

"Kindlasti mitte. Vaktsineeerimine on alati põhjendatud juhul, kui haiguse levik on pöördumatu ja selle käik enamjaolt surmav. /-/ Mida rohkem vaktsineerida, seda enam pääsevad löögile muidu ehk vähem elujõulised, kuid just vaktsiinikindlat haigused - nii oleme me need praegused saanud. /-/ MÕISTUST oleks vaja - ära roni haiguskoldesse ja tee, mis vaja, et end ja teisi kaitsta, kui tunned, et oled haige," kirjutab teine.

Vaktsineerimise pooldajad lähtusid sellest, et seagripi vastu tasuks end kaitsta kõigi vahenditega:

"Kui selline vaktsiin oleks, siis laseksin ennast vaktsineerida. Pealegi ei tohiks see väga kallis olla, sest tavaline gripivaktsiin maksab ka ainult 100 krooni (minu arust võiksid kõik inimesed ka selle ära teha). Kui see vaktsiin ka ei aitaks, siis vähemalt oleksin ise selle jaoks kõik teinud, et minuga kõik korras oleks. Ei peaks pärast põdema, et oleksin võinud ikka ka selle vaktsiini teha!"

Üksikud nii ja naa -arvajad leidsid, et ennast nad ehk ei vaktsineeriks, kuid et vaktsiin peaks olema soovijatele saada:

"Riiki tuleb tuua sisse piisavalt vaktsiini, et soovijad saaksid ennast OMA RAHA eest vaktsineerida. Ehk siis täpselt sama võimalus, mida teiste gripitüvede puhul pakutakse (kuigi tundub, et nn seagripp on tunduvalt vähem ohtlik). Ise olen igasugustest medikamentidest loobunud ja hakanud oma toitumist jälgima ning aktiivselt sporti tegema. Juba peaaegu neli aastat olen täiesti terve."