JUHTKIRI: Veriste silmadega võidujooks

Euro! Enam pole kahtlust, et see on Eesti suur eesmärk ja eurole ülemineku ebaõnnestumine on võrreldav poliitilise pankrotiga. Ja taas on Eesti jagunenud kaheks: president ja parempoolsed loodavad kiiret euro kasutuselevõttu, Keskerakond aga naudib võimalust valitsusele kaikaid kodaratesse loopida.

Ka Delfi usub, et euro on üks vahenditest, millega päästa Eesti majandus, taastada suurrahastajate usaldus ja tagada riigi areng. Aga alati pole kõik kuld, mis hiilgab. Juba praeguste eelarvekärbetega maksab Eesti 2011. aastal euro saamise eest kõrget hinda. Valitsus mängib riskantset mängu - aga neil pole ka eriti teisi võimalusi.

Kui kõik praegused ponnistused ebaõnnestuvad, siis lükkub euro veelgi kaugemale, poliitilise eliidi usaldus sulab ja Eesti on suure ideoloogilise küsimuse ees: kuidas edasi?

On nii hea kui halb, et valitsus on meid kõiki sidunud ühe eesmärgiga. Hea, et suurt kärpimist on võimalik positiivselt põhjendada. Halb, sest suur kärpimine on juba praegu nõrgestanud Eesti rahva "majanduslikku immuunsussüsteemi". Lisaks on oht põruda. Keskteed aga pole.

Kui valitsus on avalikult pigem kindel, et saame euro, siis president nimme tasakaalustab nii ülemääraseid optimiste kui keskerakondlasi. Ta täidab oma ühiskondlikku funktsiooni ja rõhutab: kärpida tuleb nii, et me pärast ei kahetseks. Samas hoiatab ta ka opositsiooni euro ohtuseadmise eest liigse populismiga.

Eesti on Delfi hinnangul praegu nagu hipodroomil. Kappame täiest jõust, aga me ei tea, kas esimesena finišisse jõudmine tähendab ikka triumfi. Äkki on hobune selleks ajaks juba nii ära aetud, et nõuab pärast võitu pikaaegset ravi.