JUHTKIRI: Paneme arstid kaameravalve alla?

Mida ühist on arstidel, kaitsepolitseinikel, juristidel ning näiteks sotsiaaltöötajatel? Kõigil neil on end raske avaliku verbaalse rünnaku puhul kaitsta, sest nende töö nõuab rohkemal või vähemal määral mingi informatsiooni saladuses hoidmist.

Viimase nädala jooksul on Eesti üldsus olnud tunnistajaks kahele juhtumile, kus solvunud või pettunud patsient arstide vastu meediasõda on alustanud. Esimesel juhul väitis venelanna, et eestlasest arst oli teda seaks sõimanud, teisel juhul süüdistas tuntud ajakirjanik Mustamäe haigla arste sisuliselt oma poja surmale kaasaaitamises.

Arstide, nagu ka kaitsepolitseinike või sotsiaaltöötajate vastased rünnakud ei ole iial proportsioonis. Ründaja saab tihti ööpäeva-paari jagu laialdast meediakajastust, enne kui rünnatu või teda esindav asutus-ametkonda ametliku, tihti napi, vastuse koostatud saab.

Kabinettide vaikuses või eramute eraldatuses aset leidnu kohta ei ole üldjuhul muud tõendusmaterjali, kui kahe osapoole väited. Kuna need konflikti puhul tavaliselt ei kattu, teeb suur osa üldsusest tavaliselt valiku ühe või teise poole kasuks. Selge see, et enam ja laialdasemat meediakajastust saanud seisukoht kogub rohkem poolehoidjaid.

Samas ei ole kuhugi kirjutatud, et ükskõik kui veenvalt esitatud väide tegelikult ka tõene on. Tõde ei selgu keerulisemate olukordade puhul isegi ametialase juurdluse käigus.

Kuigi selle idee teostamine võib esmapilgul võimatu, soovitab Delfi kaaluda näiteks salvestussüsteemide paigaldamist tulevikus arstide ja sotsiaaltöötajate vastuvõtukabinettidesse. Paljud ettevõtted salvestavad juba praegu oma klienditeenindajate ja klientide vahelisi kõnesid.

See tehniline lahendus kaitseks vajaduse korral nii arsti kui patsienti. Kui salvestis kõvakettalt võtta, ei ole vaja vaielda, kas öeldi "piiga", öeldi "pig" või kas üldse midagi öeldi.