JUHTKIRI: Reformipartei, vabandage ja häbenege!

Ükskõik, mida peaminister Andrus Ansip parteikaaslaste skeemide kohta ütleb ja mida riigikogu aseesimees Keit Pentus tegemata jätab, Reformierakonna kohal on lopsakad vihmapilved. Äripäeva päevavalgele veetud oravate 2007. aasta valimiskampaania rahastamine, võimalik väljapressimine ja riigikogulaste alandamine ei tee au ühelegi euroopalikule parteile.

Eriti sellisele, kes on seni sama pattu püüdnud Keskerakonna sünonüümiks teha.

Eelnevat arvestades tuleb Reformierakonnale (ja ka teistele poliitikutele) au anda, sest oskus igast jamast distantseeruda ja leida väljendid, kuidas teha patuoinaks keegi teine, ei ole õpitavad. Need saavad vaid kaasa sündida.

Lugedes, kuidas eurosaadik Kristiina Ojulandi kampaaniat rahastas ta nõuniku firma või kuidas Jaanus Rahumägi ning Robert Antropov siplesid „väljapressijate“ küüsis (no ausa kraesse ei karga keegi!), siis ei tohi meedia ega avalikkus leppida reformierakondlaste ülbete ning JOKK- mentaliteedile toetuvate vastulausetega.

Reformierakonna ümber toimuv näitab taas, et valimiskampaaniate telgitagustes valitseb Eestis kauboikapitalism. Võitja on see, kelle skeem on kõige keerulisem ja kes kõige valjema häälega meediat lolliks ja kurjategijate käepikenduseks sõimab. Samas pole see väga jätkusuutlik ideoloogia ja ühiskonna läbipaistvusele kaasa ei aita.

Kohalike valimiste suur kaotaja Keit Pentuse käitumine riigikogu asespiikrina on ka omaette tase – ta ei soovinud võtta parteikaaslaste skeeme arutada, sest see oli vormistatud valesti... Äratus, Reformierakond! Kas te ei mäleta, et alles kohalike valimiste eel nüpeldasite Keskerakonda, kelle käitumine on hämar ja seadustega manipuleeriv. Nüüd oleme täpselt samas seisus – ainult partei nimeks on Reformierakond.

Mis peaks nüüd edasi saama? Delfile tundub, et Reformierakonna skeeme peaks edasi uurima politsei. Ajakirjandusel pole sama mõjusaid võimalusi, mis on käsutada politseil ja prokuratuuril. Kui aga midagi ei muutu - ainult ajakirjandus natuke käratseb ja kõik - siis sellega tõestame, et meie eliit on korrumpeerunud ning seda ideoloogiat toetavad riigi sõltumatud uurimisorganid.

Uurimine peaks olema ka Reformierakonna huvides. Sest igal juhul keegi võidab – Reformierakond vabaneb süüdistustest või erakondade rahastamine muutub läbipaistvamaks.