„Täiturid võivad rahumeeli menetleda väärteoasju, mis on pärit aastast 2001 või varasemastki," tõi kohtutäitur Katrin Vellet näite, kirjutab Eesti Päevaleht Online. „Miks peaks ära kasutama võlgnike teadmatust ja olema seeläbi ebaaus?"

Vellet töötab küll kohtutäiturina, kuid ikkagi pöördus ta asjas selguse saamiseks õiguskantsleri poole, sest soovib võlgnike huvide kaitseks seadusemuudatust, mis seaks aegumisavalduse tegemise kohtutäiturite õlule.

Kohtutäitur Mati Kadaku sõnul on täituril ka praegu võimalik taotleda kohtust väärteotrahvi aegunuks tunnistamist, kuid sellist kohustust pole. „Aegumist saab otsustada ainult kohus ja mina ei saa öelda, mis on aegunud ja mis mitte," selgitas Kadak.

Justiitsministeeriumi avalike suhete spetsialisti Diana Kõmmuse sõnul on ministeerium tüliküsimust juba lahendama asunud: „Ministeerium esitas aegumise regulatsiooni täpsustamiseks muudatusettepanekud riigikogu menetluses olevasse kohtutäituri seaduse eelnõusse."