Lõhkiminek ei pruugi tähendada sotsiaaldemokraatide kui erakonna sõna otseses mõttes lõhenemist ehk osade liikmete lahkumist. Küll aga on näha, et teatud lõhe, mis on siianigi valitsenud aateliste sotsiaaldemokraatide (Marju Lauristin, Andres Tarand, Eiki Nestor) ja erakonda pigem võimuhaaramiseks kasutavate sotside vahel ähvardab süveneda.

Alles kaks aastat tagasi erakonda astunud Jüri Pihl ning neli aastat tagasi Keskerakonna ridadest sotsiks hüpanud Peeter Kreitzberg juhivad praegu seda seltskonda, kes jagavad pealinna valitsemist äsjaste valimiste eelse suurvaenlase Keskerakonnaga.

Paljutähenduslik on ka, et läbirääkimisseltskonda kuulub ka Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske, kes pures veel mõned kuud tagasi eriti vihaselt keskerakondlaste säärt. Tänaseks aga arvab mees näiteks šõumees Henrik Normanni linnapalgale võtmise kohta, et tegemist on igati positiivse nähtusega.

Läbirääkimiste osapooled räägivad praegu poliitkorrektselt sellest, kui vara on veel tulemustest rääkida. Siiski pole vaja olla eriline selgeltnägija, et teada, kuidas asjad Tallinna linnas lähevad. Koalitsioon saab sõlmitud ja ilusate sõnadega põhjendatud. Rahva huve kaitsevad loomulikult mõlemad pooled.

Sotside lõhe aga üha laieneb. Tallinna koalitsiooni on ju peetud esimeseks sammuks 2011. aasta Riigikogu valimisteks valmistumisel. Keskerakond ja osa sotsidest on valmis seal ühise vasakliiduna osalema. Eiki Nestor taas on äsjastes intervjuudes nimetanud kaheparteisüsteemi tekkimist poliitika muutmiseks teenuseks.

Pole siis võimatu, et praeguse suundumuse jätkudes astuvad tõelised sotsiaaldemokraatlikud ideoloogid raskelt ohates ja käega lüües erakonnast välja. Uute, karjerismile ülesehitatud sotside allaneelamine on siis Keskerakonnale juba käkitegu.