Välismaa filmide või kohalike vahetute kogemuste mõjul arvatakse, et iga arst, sõltumata palgast ja ametist, elab hästi. Kordades paremini kui mõni teine õppinud professionaal. Ameerikalik naeratus, hea auto, pikk puhkus soojal maal ja moodne kodu — tõenäoliselt just nii arvatakse Eesti tohtritest.

Delfi lugejad, kas Eesti arstid elavad arvestades nende vastust ja õppimisele kulutatud aastaid liiga hästi, seda võrreldes teiste elukutsete esindajatega ja riigi keskmisi sissetulekuid arvestades? Või peaks haigekassa arvestama arstide ettepanekuid ja riigieelarvet mujalt pingutama, säästes nii arstide teenistust, positsiooni ja patsientide tervist?