JUHTKIRI: Kärpige veel ja arstid lähevad

Veel viis aastat tagasi räägiti Eestis arstide palkade kiire kergitamise vajadusest. Tallinnas-Tartus saalisid välisriikide erinevate regioonide esindajad, kes Eesti arste lookas laudade ja kõvade palkadega piiri taha püüdsid meelitada. Ja nüüd? Nüüd kärbib riik Haigekassa eelarve kaudu arstide-õdede palku, nii et silm ka ei pilgu.

Kui keegi Toompeal väidab, et Eesti tervishoid kärbete all ei kannata, tasub saata keegi inkognito mõnda haiglasse uurima, mis elu seal tegelikult elatakse. Selle aasta jooksul on tervishoiuasutused pidanud juba kärpima nii koolitus- ja kirjanduskulude kui ka lisatasude pealt. Nüüd asutakse paratamatult ka palga kallale, kusjuures palgamäärad võivad langeda kümme protsenti või rohkemgi.

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on selleaastane sissetulekute vähenemine veel taluvuspiiridesse mahtunud ning massiliselt lahkumisavaldusi lauale pandud ei ole. Kui aga järgmise aasta eelarve viib näiteks 12-protsendilise palgalanguseni, võib 80 kilomeetrit Tallinnast põhja suunas makstava kolm korda kõrgema palga ning inimväärsete elamistingimuste ahvatlus juba vastupandamatuks kasvada.

Kahjuks on Eesti tervishoiusüsteemist teada ka näiteid, kus vastupandamatuks on osutunud teistsugune ahvatlus - soov patsienti "väikese rahalise kingituse" eest operatsiooni- või eriarstijärjekorras ettepoole aidata. Kui nüüd palku kärbitakse ning statsionaarse ravi järjekorrad eeldatavalt pikenevad, on paraku põhjust karta ka selliste negatiivsete ilmingute levikut.

Loomulikult võib kõike püüda lahendada andrusansiplikult silmi kinni pigistades ning väites, et probleem on väiksem kui tundub. Et Eesti elanikud ei ole nii haiged, kui väidetakse ning et kuigi igalt poolt kärbitakse, siis miski ei pea muutuma. Tegelikkusega oleks sel siiski vähe pistmist. Eesti elanikkond on keskmisest eurooplasest põduram ning vananeb hooga. Seega vajame ka üha paremat arstiabi.

Delfi mõistab rasket eelarvepositsiooni ning ettevaatlikult ka euro vajadust. Samas peaks just tervishoid olema hariduse kõrval üks Eesti riigi prioriteetidest. Välismaale voolanud spetsialistide ning saamata jäänud koolituse ja lugemata kirjanduse poolt jäetud auku on isegi paremade aegade koites raske täita.