Kuid see idüll ei olnud meeltmööda ühele nõiale, sest tema kurjuse tõttu ei tahtnud keegi selles riigis temaga suhelda, rääkimata kuningast. Nõid otsustas sellele rahvale ja kuningale kätte maksta ning ta segas valmis lolliks tegeva nõiarohu, mille ta segas selle kuningriigi rahva toidu sisse. Kuningas sai sellest teada kuid kahjuks ei jõudnud ta hoiatada oma rahvast.

Peagi märkas kuningas, kuidas tema rahvas debiilistus ning kuningriigis hakkas maad võtma kaos. Kuid kuna kõik alamad olid ühtmoodi lollid, siis neile endile tundus, et nad on vägagi normaalsed. Peagi hakkasid nõia poolt lolliks tehtud alamad vaatama kuninga peale kui kummaliselt käituva tüübi peale, kes nendega kuidagimoodi ühtemoodi ei tahtnud olla. Rahvas otsustaski siis kuninga hoopis kukutada ning uus valida, kelleks osutus eriline idioot. Kuid kuningas armastas väga oma rahvast ega tahtnud teda maha jätta. Ning kuningas otsustaski jagada saatust oma rahvaga ning samuti lolliks tegevat nõiarohtu süüa…..

Enam ei tea sellest kuningriigist keegi midagi, isegi nime mitte.

Umbes sama lugu on juhtumas/juhtunud ka meie rahvaga.

Veel 20 aastat tagasi oli eestlastele selge oma riigi eesmärk, vajadus ja tähtsus.

Eestlased olid uhked oma riigi ja rahva üle ning kodudes räägiti salaja patriootlikke jutte vabadusvõitlusest vabadussõjas ja teise maailmasõja päevil. Nüüd justkui häbenetakse oma rahvustki ning püütakse igatmoodi üle võtta mingeid abstraktseid käitumismalle ja suhtumisi Euroopast.

Eestlasele oli selge tema rahvuslik identiteet ning kõigele venelikule püüti selgelt vastanduda nii suhtumises töösse, kaaskodanikku kui ka kultuuri. Nüüd aga sõimavad eestlased ise eestlasi piiratud ja sallimatuteks matsideks kooris asustuskolonistidest muulaste ja igat masti eurotegelinskitega. Eestlasest rahvuslane on aga muudetud rumalaks ja sallimatuks fašistiks, kes ainult segab nn progressiivset euroidülli.

Eesti soost kommunisti reeglina põlati ja peeti võõrvõimu kannupoisiks. Nüüd aga on endised kommunistid hoopis „vabadusvõitlejad“ ning auväärsed kodanikud, keda sobib ilma süümepiina ja kriitikata valida kasvõi riiki juhtima.

Vabadusvõitlejaid salamahti imetleti kuigi okupatsioonivõim neid hullumajja ja GULAG-i saatis. Täna peame neid imelikeks kiiksuga veidrikeks, kes kusagil viletsuses oma elupäevi mööda saadavad kui samal ajal nende tagakiusajad võimu jagavad ning uhkeldavad luksuslike autode ja majadega.

Ka viimased valimised tõestasid, et midagi on väga korrast ära meie rahvaga. Ei häirinud valijat ei korruptsioon, peibutuspardid, valed ega üldse mitte miski. Mida suurem suli ja pätt, seda suurem tegija.

Alles Vikerraadio Reporteritunnis kuulsin esimest korda mõistlikku juttu valimiste eetika ja sisu üle. Lauri Hussar oli saatesse kutsunud David Vseviovi ja Ivan Makarovi, lindilt sekundeeris neile Viktoria Ladõnskaja. Kõik kolm mõistsid üheselt hukka viimaste valimiste propaganda kui ühiskonda lõhestava ning ohtliku. Eriti nördinud olid nad Keskerakonna kampaania suhtes, mis eriliselt jälgilt õhutas rahvuste vahelist vaenu ja vihkamist. Rahvuste vaheline vaen oli Keskerakonna poliittehnoloogide poolt muudetud justkui keskseks küsimuseks. Mitteeestlastest saatekülalised olid eriti nördinud sellepärast, et nõnda nende rahvuskaaslastega manipuleeriti.

Samal ajal aga eestlastest igat masti politoloogid, sotsioloogid, arvamusliidrid ja ajakirjanikud kiidavad Keskerakonna valimispropagandat kui hästi läbimõeldud, professionaalset ja tugevat. Kui kuulata näiteks Raivo Vetikut või teisi temataolisi, siis õhkub nende avaldustest jäist ükskõiksust meie rahva saatuse suhtes. Kanal 2 näitas vaid süütumaid lõigukesi Keskerakonna võidupeost. Mõned seal tööd teinud inimesed kirjeldasid seda kui vene küla mürglit, mida ilmestasid noored purupurjus umbkeelsed, kelle russotsentriline bravuur hakkas meenutama pronksiööd – Rossija, Rossija…

Kuku saates Vox Populi läks Janek Luts isegi nii kaugele, et kommentaari peale rahvustevahelise vaenu õhutamisest valimispropagandas, tsiteeris Machiavellit, kes olevat öelnud „Võimu ei anta vaid võim võetakse!“ Sinna otsa tuli veel ka vana jesuiitide käibetõde, et eesmärk pühendab abinõu. Laiendagem nüüd seda arusaama II Maailmasõjale või ka hiljuti toimunud Gruusia-Vene sõjale ning üsna kõhe hakkab sellisest arusaamast õigluse, aususe ja moraali kohta. Kui selline suhtumine meie ühiskonnas valdavaks on, siis pole meil midagi viriseda siin ka okupatsiooni teemadel.

Arvan, et kui eestlane oleks keevalisem ja vähem alalhoidlik ning rahuliku loomuga, oleks valimiste ajal Tallinnas ilmselt verevalamiseks läinud. Arvestades aga meie kohtupraktikat, poleks süüdlasi kindlasti leitud ega olnud, sest Keskerakonna valimispropaganda oli ju igati „professionaalne ja tasemel“.

Häbiväärne on nimetada alatut müüdavat manipuleerimist, sohki, äraostmist, rahva raha tuulde loopimist "venelaste integreerimiseks Eesti ühiskonnaga". Ja ka töövõiduks. Savisaare töövõit on 25% raha vähendamist lasteaedadele, mille tulemusel koondatakse muusika- ja liikumisõpetajate kohad ja pole võimalikud enam innovatiivsed meetodid. Just sellest rahast tehakse räpast propagandat, mille eest siis veel.Ka peamine tulumaksuraha laekub eestlastest maksumaksjate käest kuna valdav osa venekeelsetest kas ei tööta ametlikult või saavad nn „ümbrikupalka“. Ja seda täiesti teadlikult, et mitte toetada nö Ansipi „fašistlikku“ valitsust. Ometi aga soosib keskerakondlik Tallinna linnavalitsus just seda elanikkonna kihti, kes samamoodi tarbib kõiki hüvesid, mida linn pakkuda suudab. Sellest tuleneb ka nn Suur-Tallinna idee, et eestlastest töövõtjate-andjate tulumaks kätte saada Tallinna lähivaldadest. Samuti soovib Keskerakond tõsta maksumaksjalt kohalikule omavalitsusele laekuvat tulumaksuosa, sest keskerakondlikel valitsejatel kipub juba peenike pihus olema aga oma tegeliku valija himu hüvesid tarbida on piiritu. Kas teate mõnda keskerakondlast, kes oma tööga jõukaks on saanud?! Mina isiklikult ei tea. Ikka on selle „rikkuse“ allikaks maksumaksja raha. Eeskuju on tulnud ju „suurelt juhilt“ endalt, kes pole päevagi töötanud tööandjana oma kapitalist. Sestap on nüüd olnud palju juttu ka kampaaniast, mille tulemusena paljud inimesed on endid Tallinnast välja hakanud registreerima, et mitte nuumata keskerakondlastest.

Siinkohal ma mitte ei mainikski venekeelseid ostlejaid, kes sageli ei osta isegi Saku õlut sellepärast, et mitte toetada Eesti ettevõtjat.