Välisminister Urmas Paet ja president Aljaksandr Lukašenka kõnelesid kohtumisel Valgevene ning Euroopa Liidu suhetest, sealhulgas idapartnerlusest. Paeti sõnul on idapartnerluse programm hea võimalus ELi-Valgevene suhete arendamiseks ning Valgevene jätkuvaks avanemiseks koostööle Euroopa Liiduga, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Paet ja Lukašenka arutasid ka energiajulgeoleku küsimusi ning energiakanalite mitmekesistamise võimalusi. Paeti sõnul on ka Valgevene kriitiline Nord Streami projekti suhtes, leides et see peaks kulgema maismaal. “Keskkonnalased riskid on jätkuvalt liiga suured trassi kulgemisel meres,” lisas ta. Valgevene on Euroopa Liidule oluline energia transiitriik, seda läbib 20 protsenti Venemaalt imporditavast maagaasist.

Eesti välisminister arutas Valgevene presidendiga ka Eesti-Valgevene majandussuhteid. Kaubavahetus Valgevenega on viimastel aastatel kordades suurenenud ja uute turgude leidmiseks on jätkuvalt head võimalused. Samuti oleks Paeti sõnul positiivne Valgevene liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).

Kohtumisel Valgevene välisministri Sergei Martõnoviga arutas välisminister Paet ELi-Valgevene viisalihtsustuslepingu sõlmimisega seonduvat ning koostööd ÜROs ja Läänemeremaade Nõukogus. ELi-Valgevene viisalihtsustuslepingu sõlmimisest rääkides toonist Paet, et see oleks oluline samm inimestevaheliste sidemete edendamisel nii majanduslikus kui ka poliitilises vallas. “Euroopa Liidule lähenemisel on Valgevenel oluline jätkata reformidega,” ütles Paet.

Kahepoolsetest suhetest rääkides pidasid Eesti ja Valgevene välisminister mõlemale riigile huvipakkuvateks majandussidemete tugevandamist ja kultuurisuhteid. Paet ja Martõnov kirjutasid täna alla Eesti ning Valgevene vahelise investeeringute soodustamise ja vastastiku kaitse lepingule.

Eile õhtul kohtis välisminister Paet Valgevene kodanikuühiskonna ja opositsiooni esindajatega, kes andsid ülevaate inimõiguste ning kodanikuvabaduste olukorrast Valgevenes. Valgevene valitusväliste organisatsioonide esindajate sõnul ei ole tegevusvabadused viimasel ajal oluliselt suurenenud.

Eesti on toetanud mitmeid Valgevene kodanikuühiskonna arengule suunatud projekte. Näiteks toetab Eesti Valgevene üliõpilaste õpinguid Eestis ja Vilniuses tegutsevat Valgevene Euroopa Humanitaarülikooli (Belarussian European Humanitarian University).