1966. aastal võttis noore Lipponeniga ühendust Leonid Vassiljev, kes esines uudisteagentuur APN-i Helsingi büroo asejuhatajana. Vassiljev tellis Lipponenilt kaks artiklit, mille eest maksis sularahas. Kolmandal kohtumisel palus Vassiljev Lipponenil kirjutada tähelepanekuid Soome sotsiaaldemokraatliku partei siseelust, vahendab Iltalehti.

„Alles siis taipasin, millise mänguga olin kaasa läinud. Keeldusin ülesandest, misjärel Vassiljev luges mind ilmselt lootusetuks juhtumiks, sest meie kontakt hääbus. Olin läbi elanud KGB esimese värbamiskatse,” kirjutab Lipponen.

Järgmisel aastal sai Lipponeni „koduvenelaseks” KGB-lane Vassili Ivanovitš Šilov, kellega Lipponen kohtus 1970. aastate alguses kohati mitmel korral kuus. 1970. aastate lõpus üritas Šilov Lipponeni pool kodusel õhtusöögil olles viimast värvata.

„Pärast söögi ja joogi nautimist hakkas Šilov rääkima oma karjäärist ja sellest, kui tähtis talle oleks saada veelgi paremini informatsiooni. Ta küsis, kas ma ei võiks hakata sotsiaaldemokraatliku partei asjade kohta raporteerima,” meenutab Lipponen.

Lipponen lükkas ettepaneku tagasi, kuid jätkas siiski Šiloviga kohtumist.

Ida-Saksa julgeolekuteenistuse Stasi mehi ei hinda Lipponen kuigi kõrgelt. Ta nimetab neid deodorantideks, kellega vestlemine oli harva huvipakkuv.

Soome kaitsepolitsei jälgis Lipponeni kohtumisi venelastega.

Lipponeni mälestusteraamatu esimest osa esitleti kolmapäeval Helsingis. Enam kui 500-leheküljelises raamatus räägib Lipponen oma lugu aastani 1979.