Urmo Soonvald: Keelatud reklaami pole keelatud

Kuigi üle Eesti on alkoholi müüki piiratud, pole joomine kuhugi kadunud. Jätkuvalt on ka neid, kes purjus peaga roolivad, kaklevad ja tapavad. Sest turg kohaneb peamiselt nõudluse järgi ja kui keegi ikka soovib pärast määratud aega napsi osta, ta seda ka saab. Ühel või teisel, legaalselt või mitteametlikul moel.

Paralleel kärakamüügi piiramisega kargas pähe viimaste päevade poliitilisi välireklaame vaadates. Kuigi 2005. aasta juunis otsustas riigikogu keelata 40 päeva enne valimisi poliitilise välireklaami, oli vaid aja, koha ja tehnika küsimus, millal ja kuidas reklaam tagasi avalikkuse silme alla voolab.

Avalik kartus oli ja on selles, et erakonnad on nutikad ja leiavad mooduse, kuidas riigikogu otsus lolliks teha. K-kohukesest ei maksa enam rääkida – see on silmamoonduse klassika. Aga 2009. aasta pole teistsugune. Nii Keskerakond, IRL kui ka rohelised mängivad lubatu ning lubamatu piiril.

Kõike põhjendatakse JOKK-lausetega. Keskerakonna kampaania, mille rahastas Tallinn; IRLi Mart Laari kohvik ja seni end ausast küljest näidanud roheliste välireklaamid on ju pesueht välireklaamid. Seaduse mõttest on mööda manööverdatud.

Samas on elu näidanud, et alati kui tavaline kodanik püüab seadust tõlgendada, on ta kohe kurjategija. Kui Sylvesteri omanikud püüdsid ausalt päästa ettevõtte müügist saadud miljoneid, kargas maksuamet neile kraesse ja tegi riigile kokkuvõttes mitusada miljonit lisamiinust. Poliitilise välireklaamiga sahkerdajaid ei karista keegi.

Kõige kurvem on see, et alatu mänguga läksid kaasa ka rohelised. Tuleb tunnistada, et seni jättis nende ausus ja riigimehelikkus vähemalt kõrvaltvaatajale hea mulje.

Eelnev on hea näide, et erakonnad kasutavad Eestit ja eestlasi ära – nii saab vahendeid valimata ning süüdi jäämata mängida seaduse sõnade ning mõttega. Kahju, et rahvas on sellega leppinud. Muidu oleks valimiseelne statistika teistsugune.