Tänases Eesti Päevalehes avaldatud uuring näitab, et praegugi Tallinnas võimul olev Keskerakond kogub uues volikogus üle poolte häälte. Seda isegi olukorras, mil volikogu on 79liikmeline. Tõsi, kolmandik tallinlastest pole veel otsustanud, kas ja kelle poolt hääl anda.

Mida siis Keskerakonna edu näitab? Delfi ei võta arvustada kodanike vaba tahet ja põhiseaduslikku õigust valida omavalitsusse poliitikuid, kes neile kõige enam sobivad. Küll julgeme juhtida tähelepanu, et tänane Tallinna linnavõim on nagu ohtlik laegas, mille sisemusse ei julge keegi isegi vaadata. Ja neile, kes julgeks sinna kiigata, seda lihtsalt ei näidata.

Tallinna juhtimine ja linnavalitsus on ülepolitiseeritud, eelarvega käitutakse nagu kummiga, mida saab venitada, ja rääkimata, et kogu linn töötab täistuuridel, et tagada Keskerakonnale kohalikel valimistel võit. Just linna rahakoti lõdva (?) kasutamisega ei saa kuidagi leppida.

Delfi tunnistab kriitikute ja meedia nõrkust, et Keskerakonna eetiliselt küsitavad trikid on jäänud justkui ajakirjanike jonniks, mitte aga ühiskondlikeks probleemideks. Keskerakonna oskus sulatada riigi/omavalitsuse huvid erakonna huvidega on kadestamisväärselt peen ja samas ka läbinähtav. Kõik see muidugi ei õigusta nn valgete erakondade ameerikalikult roosat või lihtsalt 1980ndate meenutavaid reklaame, sõnavõtte ja vastandumisi. Neil puudub sama jõuline sõnum, miks nende valitsdes Tallinnas midagi paremaks läheb. Armastust, nagu rõhutab Reformierakond, ei oota valijad poliitikutelt.

Aga praegu on Keskerakonnal vähemalt Tallinnas konkurentide ees meeletu eelis – nende käsutada on maksumaksja poolt tasutud linnaaparaat. Teised ei jõua kaugeltki sama selgelt ja massiivselt oma ideid kuulutada.

Delfi saab teha vaid üleskutse, et kõik inimesed läheks valima ja iga otsust tehes vaadataks ringi ning analüüsitaks, kas kõik, mis hiilgab, on kindlasti ikka kuld.