Üks nn aktivist, kes töötab Tallinna linnavalitsuses nõunikuna, laskus eriti madalale. Ma siinkohal nime ei nimetaks, tegemist on noore inimesega ja veel on lootust, et ta oma vigadest ise järeldused teeb.

Minu kui EÜL-i volikogu voliniku ja parteidevälise kodaniku mure on ajendatud tähelepanekust, et soovitakse politiseerida Eesti Üliõpilaskondade Liitu, organisatsiooni, mis peaks olema apoliitiline ja analoogselt ametiühingutega kaitsma vaid tudengite huve ja õigusi.

Erakondadele oleks EÜL muidugi heaks hoovaks valimistulemuste mõjutamisel. Meenutagem kas või Indrek Tarandi valimist. Sel puhul said otsustavaks varem mitte eriti aktiivsete valijate - tudengite hääled ja e-hääletus.

Lisan siia oma avaliku kirja, mille saatsin ka EÜL-i volinike listi, ja mis on kirjutatud peale kandidaatide valimisdebatti. Siit peaks kõik selguma:

"Üks tont käib ringi mööda Euroopat, kommunismitont" - nii kirjutas Karl Marx oma kommunistliku partei manifestis. Ma parafraseerin seda ütlemist tänasesse päeva - "Üks tont see kõnnib Eesti Üliõpilaskondade Liidus, Keskerakonna tont."

Mu vana kaasvõitleja sahistas, et Savisaar on andnud karmi käsu ka Eesti Üliõpilaskondade Liit üle võtta. Vaadates 17. septembril Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhtideks kandideerijate debatti, jäin seda juttu uskuma. Seitsmest kandidaadist neli on keskerakondliku taustaga ja pikema või väiksema parteistaažiga.

Minu lugupidamine kuulub maaülikooli doktoriõppe tudengile Silver Kuusikule, kes on ka sama kooli üliõpilasesinduse liige. Ta on aus oma edgarliku demagoogiaga ja me vähemalt teame tema ambitsioone ja suunitlusi. Ülejaanud poliitbroilerite läbinägemine nii kerge ei ole, see on tülikas ettevõtmine. Huvitav on fakt, et Evelyn Sepp, üks keskerakondlikke ideolooge, arvas hiljuti Delfis, et erakondade liikmete nimekirjad tuleks salastada!

Keskerakonna kandidaadid püüdsid süüdistada ka vastaseid erakondliku poliitika ajamises Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Ometi selgus, et kunagine juhatuse esimees, kelle suunas kivi visati, oli eelmisel juhatajaks oleku ajal oma erakondliku kuuluvuse peatanud. Olen nõus, et see on žest. Samas väga vajalik žest, sest näitab isiku soovi pühenduda Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja loobuda juhatajaks oleku ajaks erakondliku poliitika ajamisest.

Sama ideed ei kostnud keskerakondlike kandidaatide suust. Isiklikult tegin siit järelduse, et suure poliitika toomine Eesti Üliõpilaskondade Liidu igapäeva ellu on nende jaoks enesestmõistetav.

Siinkohal on ilmselt aeg selgitada, miks kardan just Keskerakonna poliitika mõju EÜL-le. On avalik saladus, et nimetatud partei poliitika on bütsantslikult salakaval, ilmselt idapoolne mõju. Lähiajalugu on näidanud, et Savisaare ususekti tulek mis tahes organisatsiooni juhtkonda tähendab vältimatult selle organisatsiooni politiseerumist, mis tähendaks Eesti Üliõpilaskondade Liidu kui tudengite katusorganisatsiooni ja "kaitseingli" lõppu või vähemalt lõpu algust.

Kõigist kandidaatidest oli vaid ühel tandemil konkreetne plaan, kuhu peaks Eesti Üliõpilaskondade Liit liikuma. Plaan oli ka varasemalt saadetud listi, et kõik saaksid tutvuda. Keskerakondlike kandidaatide esinemised seevastu kubisesid populismist ja poliitilistest loosungitest. Ainsaks erandiks Kadri Mosin, sest tema erakonna staaž kõige lühem, ju ei ole veel jõudnud õppida.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu tulevikule on ohtlikem areng erakonnastumine. Keskerakonnastumisel on suured ohud, mainitud "ususekt" on oma demagoogia ja populismiga suutnud tõestada, et suudab nullida kõik head algatused. Näiteks kas või Noorteühenduste Liidu varivalimised Tallinnas.

Lugupeetud volinikud peaksid valima ikka neid, kel on konkreetne kava ja kes on oma senise tegevusega tõestanud, et ei ole üksnes poliitilised mängukannid.

Kes meist tahaks, et erakonnastumise puhul Eesti Üliõpilaskondade Liit hukkub ja tekib vajadus luua tudengite õiguste kaitseks mingi uus organisatsioon.

Olge hoitud ja tarku valikuid!

Kirjatüki lõpetuseks esitan palve. Parteid ja erakonnad, hoidke palun käed eemal Eesti Üliõpilaskondade Liidust!