JUHTKIRI: Eestlasi muljutakse hindadega
Kui Eesti seni ainuke kobarkino kuulutas neljapäeval, et laseb konkurendi kohe-kohe valmiva kino kartuses hinnad mitukümmend krooni alla, siis millegipärast ei tekkinud sooja ega meeldivat tunnet. Pigem vastupidi – kas tõesti kasutati kinokülastajate filmiarmastust ära ja neilt võeti konkurendi puudumisel hingehinda? Sel juhul on mõistetav väga paljude kinosõprade ning kommentaatorite reaktsioon. Nimelt leitakse, et just nimme minnakse uude kinno. Sõltumata senise monopolisti ootamatust paindlikkusest.
Delfi on imestunud ja pettunud, et senine Tallinna kinoturu hiiglane nii läbinähtava sammu astub ja pärast aastatepikkust hinnarallit pileti odavamaks keerab. Senised argumendid visati prügikastid ja leiti uued. Iseenesest kaval ning normaalne äritrikk, aga kuidas kobarkino omanikud ja juhid senistele püsikundele silma vaatavad? Võimalik, et kapitalismis ei peagi ülemäära palju inimlikkusele rõhuma. Ka enesekindlus on rohkem poos kui sisuline hoiak.
Ka praegu toimuv piimahinna tõstmine ja langetamine on puhas turundus. Kui veel mõni aeg tagasi oli piimaliiter stabiilselt 10 krooni ümber ja öeldi, et odavamaks minna pole võimalik, siis nüüd lubatakse piimahinnaga nulli minna... Ka sel juhul pidavat suured poeketid püsti jääma. Retoorika muutub vastavalt vajadusele, sest eesmärk on püha – võtta tarbijatelt seitse nahka.
Kui eilne Eesti Ekspress nimetas meie esirikkureid lammasteks, siis tihti lähenetakse ka Eestis tarbijatele kui lammastele. Väike turg ja vähe teenusepakkujaid, mistõttu võib hinnaga teha kõike. Samas pole masside pahameel kunagi liiga terav ja väljakannatamatu. Sest valikuid ju eriti pole.
Delfil pole head lahendust, kuidas tarbijate eest seista. Eestlased on vaiksed ja tagasihoidlikud, keegi ei torma tänavale ega muuda eriti tarbimisharjumusi. Kuigi võiks, sest nii lootusetult konkurentsitu see Eesti elu siiski ka ei ole. Kuna kõik viimase aja hinnalangetused on sügavalt seaduslikud ja tingitud turukonkurentsist, siis saab avalikkus vaid emotsionaalselt mässata ja tõelise pahameele korral muuta oma tarbimisrituaale.
