Avaliku teabe seadus hakkas kehtima 2001. aastal, kuid siiani pole ministeeriumid endale selgeks teinud, millist infot peaks ministeeriumi koduleht kindlasti avaldama, kirjutab Eesti Päevaleht.

 „Nad ei ole kindlasti kasutajasõbralikud, mõnikord ei ole seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvat teavet üldse avaldatud või on asutused seadust küllalt erinevalt tõlgendanud,” selgitas AKI nõunik Maarja Kirss.

AKI kontrollist selgus, et ametite ametijuhendid olid korrektselt avaldatud ainult justiitsministeeriumil, aga näiteks allasutuste koosseis polnud ühelgi juhul täielikult leitav.

Ehkki eksimusi oli kõigil ministeeriumidel. Leidus siiski üks, mis on avaliku teabe seadusele pikemat aega läbi sõrmede vaadanud — välisministeerium. Nimelt ei kuvata selles dokumente ajakohaselt ja pahatihti ei leidu ametiasutuste siseseks kasutamiseks määratud dokumendist registris jälgegi.