Lätlased uputavad Pedeli jõge endiselt solgi ja mudaga

Alates juuli lõpust on üle Läti piiri Eestisse allajõge voolanud Pedeli jõe paisjärvede muda ja rämps. Lätlased avasid Eesti poolega konsulteerimata paisuvarjad ja pole neid siiani sulgenud.

“Paisud on järkuvalt avatud. Seda, kui palju sealt veel muda tuleb, on raske öelda, aga mudased laigud on jões ikka näha,” rääkis Valgamaa keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu Delfile.

Probleemid algasid sellest, kui juulis avastati supelrannas Lätist üle Eesti piiri voolava Pedeli jõe veeproovides lubatust enam kolibaktereid ja enterokokke. Valgamaa keskkonnakeskus tuvastas paar reostuse allikat Eesti poolelt ja kahtlase piirkonna Lätis, rääkis Riho Karu.

Kordusproove ei õnnestunud aga võtta, sest just siis avasid lätlased Pedeli jõe nendepoolses osas olevad paisud ning kahe paisjärve muda ja sodi valgus Eesti poolele.

“Nad ütlesid, et avasid paisud selleks, et mingit silda remontida,” rääkis Riho Karu.

Vaata pilte:

“Kui varem oleks proovide tulemused seal midagi näidanud, siis pärast seda ei näidanud nad üldse midagi,” nentis Karu.

Nüüdseks on supelrannast võetud bakteriproovid Pedeli jões küll juba normi piires.

Lisaks on lätlased esitanud kooskõlastustaotluse maaparandustööde teostamiseks tammide juures, mis muudaks jõe veel risusemaks. Sellele taotlusele pole Eesti poolelt veel vastatud.

Märgatavaid keskkonnamõjusid kaasa toovatest tegevustest — nagu seda paisude avamine kahtlemata on — peaks naaberriik meid teavitama, kuid sedapuhku lätlased seda ei teinud. Valgamaa keskkonnakeskuse teate peale saatis keskkonnaministeerium 4. augustil Läti keskkonnaministeeriumile kirja, kus paluti juhtunu kohta selgitust.

25. augustil vastas Läti keskkonnaministeerium kirjaga, kus minister Raimond Vējonis informeerib Jaanus Tamkivi sellest, et 20.-23. juulini toimus Läti poolel Pedeli jõel tammi avamine. Läti keskkonnaministri sõnul tuli seda teha seoses Valga-Valka infrastruktuuride ühisprojektiga, selgitas Delfile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu.

Kuna tegu on kohaliku tähtsusega projektiga, siis ei pidanud Läti keskkonnaministeerium vajalikuks Eesti keskkonnaministeeriumi toimuvast teavitada. Samas avaldab Läti minister oma kirjas lootust, et tulevikus tiheneb kahe riigi vahel ka sellelalane teavitus.