Tema sõnul oleks see tähendanud kodakondsuse nullvarianti, kahte riigikeelt ja rahvusriigist loobumist, diplomaatilise tunnustuse taotlemist uuele riigile ja proportsionaalset osa Nõukogu Liidu välisvõlast.

"Nii on vene diplomaatia ja propagandamasin teinud üüratuid jõupingutusi, näitamaks Eestit kui 1940. aastal vabatahtlikult Nõukogude Liitu astunud ja 1991. sealt välja astunud riiki," ütles peaminister Laar.

Ta lisas, et eesti rahvale ja riigile on õigusjärgluse piinlikult täpne rõhutamine olnud seega ainus võimalus ja toonud ka käegakatsutavat kasu.

Tema sõnul tuli Eesti Vabariigi järjepidevuse eest võidelda ning seda enamasti vastu mugavamat arusaamist.

"Tuli jätta endast dogmaatiliste jäärapeade mulje, kes vaata et sektantliku visadusega korrutasid ikka üht ja sedasama," märkis peaminister. "Sest me uskusime, et meil on õigus. Ja ajalugu näitab, et meil, et Eesti Kongressil, oli õigus."

Laari sõnul on Eesti Kongressi otsused pannud paljuski aluse praegusele Eesti riigile.

Tema sõnul ei ole Eesti ajaloos olnud ühtegi sellist rahvaalgatust, mille haare, nii inimeste hulka kui ka geograafiat silmas pidades, oleks võrreldav Eesti Kongressi omaga.

Peaminister Laar märkis oma kõnes, et Eesti Kongress oli silmatorkavamalt erakondlikum kui samal ajal tegutsenud Eesti NSV ülemnõukogu.

"Eesti edukad erakonnad või nende moodustajad - Mõõdukad, liberaalid või Reformierakond, Isamaaliit - olid oma kindlate fraktsioonidega kongressis esindatud ja harjutasid niiütelda tulevast parlamentaarset tegevust," ütles peaminister.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid