Kui soomlased on hakkama saanud jenka maailma viimisega, siis miks peaksime meie oma kaerajaaniga jänni jääma,” arutleb 82-aastane kirjanik ja kirjastaja Hans Luik seenior, kirjutab Eesti Päevaleht.

Luige arvates tuleks Euroopale, aga ka laiemale maailmale kultuurilise kingituse, kaerajaani tegemiseks alustada korraliku ja tasuta levitatava tantsumuusika salvestamisest ja videoga varustamisest. „Kaerajaan, mida iga­üks pisikese õpetamise järel kaasa tantsida suudab, võiks olla selline Eesti tunnusmärk, mida igaüks Euroopas teab,” arvab Luik.

Ideed kiitev Tallinna ülikooli koreograafia­osakonna juhataja professor Angela Arraste ütleb, et kaerajaani tantsus, millest on kirjutatud isegi teadustöid, leiab kõike, mida on vaja laiema populaarsuse saavutamiseks — selles on lihtsust, variatsioonirohkust, aga ka koomikat.

2011. aasta suvel toimuva noorte tantsupeo üldjuhi assistenti Andi Einastet tabas ideest kuuldes fantaasiatulv. „Kujutage ette, kui tantsupeo avapäeval tantsitaks kohalike väliseestlaste eestvõttel kaerajaani kõigis Euroopa Liidu pealinnades,” unistab kooliõpetajast tantsujuht.