Osalesin 1988a. suvest Nõukogude Liidu Ikestatud Rahvaste Demokraatlike Liikumiste koordineerimise Komitee töös. Igavesti lohisev pealkiri aga ütleb kõik ära.

Just seal oli selgelt tunda meie poliitilise mõtte küpsust ja see oli suurel määral Kodanike Komiteede ja siis Eesti Kongressi tulem. Kodanike ühendamine ühe, väga selge eesmärgi nimel oli reaalne tegu ja väga selge tegu. Lõppesid loosungitega vehklemise ajad, oli mida teha. Tegu ühendab.

Kui teised rahvad arutasid peamiselt probleemi kuidas saavutada suuremat autonoomiat siis meil oli siht selge ja kui poleks olnud Eesti Kongressi selget ühest hoiakut- iseseisvus kui ainus võimalus, kes teab kuidas oleks veel kõik läinud, kas poleks liiduleping olnud meie maksimaalne siht? See on muidugi kas?

Selge siht ja konkreetne eesmärk olid kahtlemata ühendavad tegurid, kuid tegelikult polnud neil päevil see üksmeel sugugi nii nõretav kui praegu meenutame Oli vägagi selge veelahe Rahvarinde juhtkonna ja Eesti Kongressi vahel. Mina arvan, et ka see oli nii poliitikutele kui rahvale hea kool peale pikki "üksmeele" aastaid.

Minu nägemuses oligi selles vastasseisus ja vajalikul hetkel vastasseisu ületamise suutlikuses meie edu pant. Suuta vajalikul hetkel unustada erimeelsused ja leida hiilgav idee vastasseisu ületamiseks- Põhiseadusliku Assamblee valimisega, annab otsida ajaloos analoogi. Siit sai alguse meie esialgne edu teiste nõukogude rahvaste ees, mis kahjuks on kahanenud. Miks kõik praegu ei hoia enam kätest kinni?! See on isegi tagasivaates müüt. Ühise eesmärgi nimel pandi vaid "rusikad taskusse". Erinevused olid ja jäävad, ning loodame et aeg kus erimeelsused tuleb maha suruda jääb tulemata.Ja see vaba paari panek, et Adams ja Savissaar, oli ka 10 aastat tagasi olematu.

Mulle ei meeldi heietused unistuste täitumatusest, kes seda räägib see peab ütlema millest ta unistas- kas paradisist maapeal? Meile on antud elada ülihuvitav aeg-tulla välja "sotsialismi müüdist", mida keegi ei ole valutult osanud, ka meie mitte, otsida ja saada haiget, leida ja taas kaotada see ongi elu mida tasub elada. Roosamanna unistus -kellele? Meil on oma riik ja meie teha on milline ta on. Mulle meeldib olla vaba maa kodanik, mis ei tähenda olla rahalt rikas ja tööd mitte teha. Vabal inimesel on ikka probleemid, ori on probleemivaba. Tore et Eesti Kongress oli ja juba 10 aastat on elu olnud pagana raske!