Ajaleht The Washington Post kirjutab oma nekroloogis, et McNamara sündis 1916. aastal, 1937 lõpetas ta California ülikooli Berkley osakonna majandusteaduskonna. Kaks aastat hiljem sai ta Harvardist magistrikraadi.

Aastal 1946 läks tulevane poliitik tööle Ford Motor Companysse ja 1960 sai temast selle president.

Juba 1961 aastal sai Robert McNamarast demokraadist presidendi John Kennedy valitsuse kaitsesekretär. Oma ametikohale jäi ta ka Lyndon Johnsoni ajal kuni 1968. aastani.

Associated Press märgib, et McNamara oli kõige pikaajalisem Pentagoni juht alates selle ametikoha loomisest 1947. aastal. Lisaks Vietnami sõja algatamisele on ta ka USA tuumapoliitika väljatöötajaid.

Robert S. McNamara ja tema sõjaaegne Vietnami armee juhist vastane kindral Vo Nguyen Giap

Lahkudes ministri kohalt juhtis McNamara selle järel 13 aastat Maailmapanka (Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank). Alates 1981. aastast kui ta vahetati Alden Winship Clauseni poolt välja juhtis ja nõustas McNamara erinevaid riiklike ning erafirmasid.   

The Washington Post märgib, et USA ebaõnnestumine ja äärmiselt vaenulik suhtumine Vietnami sõtta kodumaal jättis McNamara elule igaveseks templi - hoolimata kogu tema järgnevast tööst jäi ta eelkõige üldsusele meelde kui selle sõja peaideoloog.  

1995. avaldas ta oma memuaarid „Tagasivaade" (In Retrospect) jа 2003. aastal valmis Errol Morrise dokumentaalfilm „Sõja udu: 11 õppetundi Robert S. McNamara elust" (The Fog of War: Eleven Lessons from the Life of Robert S. McNamara), mis võitis USA filmiakadeemia auhinna (tuntud ka kui Oscar).