Laulupidu ilma tule ja rahvussümboolikata?

„On selline tunne, et rinnus pole enam ruumi, südamel on nii hea meel!“
„Kui palju naervaid nägusid, kui palju ilusaid inimesi!“
„Me oleme üks vahva rahvas, ma olen uhke oma rahva üle!“
Need on vaid mõningad bloginopped laulu- ja tantsupeost.

ETV toimetaja lauset ühe koori kohta võiks aga kasutada kogu laulupeorahva iseloomustamiseks: „Pealtnäha täiesti tavalised inimesed, aga nii kui kokku saavad, hakkavad laulma!“

Sellised olid emotsioonid peo alguses ning blogikirjutistes anti neid nii piltides kui tekstis edasi. Kes avaldas esimest päeva kronoloogilises järjekorras, kes andis edasi meeleolukat tantsupidu. Kes jagas pilte rongkäigust.

Juhiti ka tähelepanu sellele, kuhu kõik see foto- ja videomaterjal oleks pärast laulu- ja tantsupidu kasulik paigutada.

Emotsioone jagasid mitte ainult kohalkäijad,vaid ka televaatajad.

Kõigega ei oldud siiski rahul. Näiteks sai kriitika osaliseks teleülekanne, rahul ei oldud intervjuude ajastamisega. Pettunute hulgas oli ka neid, kes ootasid laulupeolt enamat kui matusetseremoonilist meeleolu.

Omapärase kirjutisega paistis aga silma Eesti Gootika blogi, kus esitleti peapiiskopi kultuurinõuniku Martin Kulli mõtteavaldusi. Kirjutises arutletakse, kas ja milline on XXVI üldlaulupidu, kuna väidetavalt jääksid ära muu hulgas laulupeo tuli, teleülekanded, fotograafid ja rahvussümboolika.

Mida muud arvati blogides Eesti ja eestluse kohta? Ühe blogiomanik kirjutab, miks ta Eesti hümni lauldes valetaks. Kirjutati ka arvamus küsimuse kohta, kas ideaaleestlane oleks rahvariietes Skype-insener. Üldisematel teemadel arvati, et elatakse sotsiaalses arenguriigis, kus lapsed tänavatel tööd teevad. Avaldati ka arvamust, et masu on õhku täis.

Blogid elasid eelmisel nädalal endiselt suurt suve ka isiklikemas postitustes. Peab täheldama, et oma harrastustest kirjutatakse palju. Sporditakse, tehakse käsitööd,tuntakse rõõmu oma aiast. Ja peetakse suvepäevi.