Vene leht nägi meie võidusambas SSi-tonti
Pavel Tšerepanov kirjutab Komsomolskaja Pravda veergudel, et Tallinna silueti rikub nüüdsest suur valge klaasist rist, mis avati 22. juunil Vabadusplatsil ja sümboliseerib 1919. aastal sakslaste üle saavutatud võitu.
Ajakirjanik möönab, et pole mõtet analüüsida selle sõja tulemusi: igal riigil on õigus omada oma kangelastegusid ja kangelasi, oluline on see, kuidas seda tehakse.
Lugejate jaoks on välja pandud kaks fotot, mida palutakse võrrelda: ühel on värske mälestusmärk Vabadusristi II liigi I järgu kujutisega, kus on keskel E-tähega mõõka hoidev soomusrüüs käsi.
Teisel Komsomolskaja Pravdas avaldatud fotol on aga viimase ilmasõja veteran omaaegne SS-Unterscharführer Harald Nugiseks, keda tituleeritakse „nimekaks SS-laseks”.
Tšerepanovit ajab marru just see, et Rüütliristi kavaleri Nugiseksi käisel on täpselt sama mõõgaga käsi, mis ristilgi — embleem, millest sai 20. Relva-SSi grenaderidiviisi (Eesti Leegion) sümbol.
Artiklis ollakse nördinud selle üle, et Eesti võimud on võtnud on 20. sajandi „peamise häbipleki” kaasa 21. sajandisse. Vabadusrist olevat eelkõige auraha ja Eesti Leegion lihtsalt kasutas seda sümboolikat, toonitab ajakirjanik meie võimud seisukohta.
Ajakirjanik ei jää aga selle seletusega rahule ja viitab déjà vu’le — sama oli ka haakristiga: kunagise muistsete rahvaste elujõu ja päikese sümboli rüvetasid Adolf Hitler ning Kolmas Reich. Nüüd seostavat Tšerepanovi sõnul kõik seda sümbolit natsismiga.
Veel märgib Komsomolskaja Pravda, et monumendi tarbeks võeti maksumaksjate taskust 10 miljonit dollarit (112 miljonit krooni) ning, et see püstitati 300 meetri kaugusele kohast, kust kaks aastat tagasi demonteeriti pronkssõdur.
Eraldi tuuakse välja tõik, et võidusammas avati öösel, sest päeval oleks vist häbi olnud sellist „arhitektuuri ja riikliku idee imet” avada. Nüüdsest hakkavad kõik Eesti sõjalised paraadid toimuma sel moel „rehabiliteeritud SSi embleemi” taustal.
Kõige enam pani Vabadussõja võidusamba avamise kajastamisega mööda Venemaa suurimaid telekanaleid Pervõi Kanal, kes ei toonud oma reportaažis välja ei risti õiget nime ega ka sellel oleva embleemi päritolu.
Telekanal nimetab kesklinnas pronkssõduri endise asukoha lähistele püstitatud sammast “vabadusmonumendiks” ja märgib, et paljusid Eesti kodanikke on šokeerinud selle keskel olev sümbol, mis kopeerib Eesti SS-leegioni embleemi.
Samuti rõhutatakse seda, et mälestusmärgi avamisel viibis palju neid, kes võitlesid nn Suure isamaasõja ajal “fašistliku” Saksamaa poolel. Esireas aukülaliste seas istunud hitlerliku raudristi omanik Harald Nugiseks.
Lisatakse, et uus ausammas hakkab lõhestama Eestis elavaid inimesi.
