"Reformierakonna, Rahvaliidu ja IRLi poolt koostatud koalitsioonilepingu üks versioonidest viitab taas võimetusele siduda riigieelarvelisi kärpeid sisuliselt majandust edendavate sammudega," leivad rohelised oma pressiteates.

Kuna osapoolte hoiakud on sedapuhku selgemalt välja öeldud, kujundab Erakond Eestimaa Rohelised (EER) päeva jooksul antud plaani suhtes oma ametliku seisukoha.

"Teatavaks saanud uus võimulepe oma hüpliku kavaga ei saa tagada majanduslikku stabiilsust, sest kavandatavate tegevuste hulgas pole just paljut, mis majanduses usaldust taastaks.

Selles leppes kavatsetakse sätestada näiteks käibemaksu tõus, samas kui Eestis on piisavalt võimalusi tõsta ressursitasusid. Kordades kasvatatavad maavarade kasutustasud tooksid riigieelarvesse tulusid, mis ei kasvataks madalama sissetulekuga inimeste kulutusi," leiab erakond.

„See lepe ei paranda karvavõrdki ettevõtjate tegelikku olukorda, sest tänaseks on see olukord muutunud,“ ütles EER eestkõneleja Marek Strandberg. „Ettevõtjate jaoks on vaja pakkuda riiklikku suunda ja usaldust ning seda saab teha hetkel vaid riik teatud sektoritesse selgeid tagatisi pakkudes ja just seda see leping ei tee,“ lisas Strandberg.

„Kui tuua ajalooline paralleel, siis ei vaja me mitte niivõrd Ivan Julma moel autoritaarselt juhitud valitsust kui sidusalt toimivat võimuliitu, mille juhi võrdkujuks võiks olla üle 1000 aasta tagasi valitsenud Taani kuningas Harald I. Mees, kes oli hea läbirääkija ja liitis Skandinaavia rahvad. Rääkimisel välkuvate hammaste tõttu kutsuti teda ka Sinihambaks, millest on tulnud nimetus ka infotehnoloogias seadmeid liitva bluetooth lahendusele. Nii ootamegi just Bluetooth-valitsust,“ märkis Strandberg valitsuse suhtes olevate lootuste kohta.

Erakonna riigikogu fraktsiooni juht Valdur Lahtvee rõhutas, et sihikindlalt jäetakse kasutamata võimalus suurendada ressursimakse ning selle kaudu koguda nii puuduvat maksuraha kui ka anda signaal majanduse ümberkorraldamiseks.

„Ei ole lõpmatuseni võimalik ainult rääkida teadmistepõhisest majandusest ja oma tegevuse sisus toetada ressursimahukat tootmist,“ ütles Lahtvee. "Ökoloogiline maksureform ja ressursimaksude kasvatamine on lihtsaim tee suurendada riigi maksutulusid ja võimalust seda teha on rohkem, kui meile teatavaks saanud koalitsioonileping seda mainib.“

Roheliste hinnangul on möödapääsmatu, et valitsuskultuur muutuks ja valitsus hakkaks läbi rääkima kõigi rahvaesindajatega, mitte ainult koalitsiooni kuuluvate erakondadega.

„Vähemusvalitsusele on möödapääsmatu hakata teemasid ning otsuseid läbi rääkima Riigikogus, milleks see ju loodud ongi. Senine valitsemispraktika on avalikke poliitilisi arutelusid vältiv ja tegelikult on tulemus ka tänaseks käes: kriisist väljumiseks pole sisulist lahendust ja avalikkus on kaasatud järjekordsetesse tulemuseta võimuvaidlustesse,“ kommenteeris uut võimulepet Riigikogu rahanduskomisjoni liige Toomas Trapido.

„Praegu on võimalus, et Riigikogu hakkab Riigikoguna tegema seda, milleks ta on ellu kutsutud - kavandama Eesti tulevikku. Näiteks tuleks meil parlamendis jõuda selgusele, kas me seame riiklikud eesmärgid, nt hea ja säästlik eluase igale inimesele, kohalik kvaliteetne toit toidulauale, ja läbi nende eesmärkide toetame ettevõtlust või siis ootame müstilisi ja üpris juhuslikke välisinvesteeringuid, nagu Godot'd,“ selgitas Trapido.

Roheliste hinnangul on väide, nagu tagaks sellise võimuleppe alusel valitsemine riigi stabiilsuse, pigem enesepettus, sest stabiilsuse aluseks on ennekõike usaldus ühiskonnas ja majandussuhetes. Kahjuks ei kajastu nende usaldussuhete tekitamise mehhanismid koalitsioonileppes kuigi veenvalt.