Suur osa omavalitsuste ehituse planeerimisprobleemidest saab alguse üldplaneeringu puudumisest. Tallinna puhul analüüsis riigikontroll Pirita linnaosas kehtestatud planeeringuid ja ülisuuri eksimusi ei tuvastatud. Siiski jõudis riigikontroll tõdemusele, et Tallinna üldplaneering on niivõrd üldine, et selle järgi võib linnas ehitada igasuguseid uusi hooneid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nii on Pirita linnaossa kerkinud sobimatuid maju. Samuti toob riigikontroll auditi aruandes Tallinna kohta näite, et vastu on võetud detail­planeering, millega linna­võim lubab aadressile Narva maantee 151 ehitada korruselamuid põhjendusega, et need kaitsevad väikeelamuid lasna­mäestumise eest.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul töötavad linnavalitsus ja volikogu selle nimel, et kõik linnaosad saaksid 2010. või 2011. aasta jooksul oma üld­planeeringu. „Linna­osade üldplaneeringute väl­jatöötamisel on tekkinud terve rida huvi­gruppe, kes planeerimisprotsessi oma õiguste kaitsmiseks sekkuvad ja hakkavad oma ettepanekuid tegema. Seepärast need planeeringud vaevaliselt valmivadki," selgitas Aas.

Samal ajal põhjustab praegune liiga üldine linna üldplaneering probleeme. Näiteks võib kesklinna segahoonestusalale ehitada kõiki hooneid, välja arvatud keskkonda saastavad ette­võtted.

Riigikontrolli peakontrolöri Airi Mikli sõ­nul on Tallinna planeerimistegevus kogu Eestiga võrreldes keskmisest paremal järjel. „Üld­hinnangu andmine on raske, sest probleeme menetlusnormide täitmisega on omavalitsustel erinevates nüans­sides," selgitas Mikli. Parema planeerimise eelduseks on riigikontrolli arvates detailsema üldplaneeringu kehtestamine, mis täpsustaks, mida ja kuhu võib planeerida.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on viimastel aastatel olukord linnaplaneerimiseses veidi rahunenud ja seetõttu on ametnikel planeeringuid arutades võimalik iga üksikjuhtumiga sisulisemalt tegeleda.

Riigikontroll toob äsja valminud auditi aruandes välja, et puuduliku planeerimise tõttu laiuvad mõ­nelgi pool kiirustades ja sobimatusse looduskeskkonda rajatud uuselamurajoonid, mis ootavad seniajani elanikke.

Riigikontrolli hinnangul tekitavad uuselamurajoonides probleeme välja ehitamata teed ja trassid, omavalitsuse suutmatus tagada lasteaia- ja koolikohti jms.

„Ka võib looduskaunis kohas asuv maakodu muutuda ühtäkki osaks kompaktsest hoonestusest või üksikelamu leida end ümbritsetuna korterelamutest," teatab riigikontroll ja soovitab valmistuda paremini järgmiseks võimalikuks ehitusbuumiks.