Politsei karistas „Kuldsõduri” autorit hoiatusega
Jätkuva majanduskriisi ja sellele lisandunud väiksemamõõdulise valitsuskriisi on sel nädalal täielikult varjutanud ühe noore naise peas sündinud kunstiprojekt ja sellele järgnenud mäsu netikommentaariumides, kirjutab Eesti Päevaleht Online. Täna võib loota, et olukord laheneb, sest kiirelt reageerinud politsei lõpetas uurimise ja karistuse sai ka Norman – kõik on õnnelikud.
„Politseis öeldi, et nad lõpetavad menetluse ja et Eesti pole politseiriik ja mina pole paha kunstnik,” sõnas politseis jutul käinud Norman. „Kuju antakse tagasi ja kõik on rahul.”
Norman ei küsinud eile toimunud kohtumisel politseinikelt, miks nad kuju ära viisid. „Me ei hakanud sellel (teemal – toim) pikemalt diskuteerima, sest me mõistsime, et see jutt ei vii meid mitte kuskile,” lausus Norman ja rõõmustas, et vähemalt kuju tagasi sai.
Olukorra võrdlemiseks tormiga veeklaasis annab aga alust politsei määratud karistus. „Kristina Normanile tehti kiirmenetluse korras suuline hoiatus,” selgitas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Šljušenkova. „Politsei tagastab kuju selle omanikule lähipäevil.”
Politsei alustas Normani vastu väärteomenetlust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb heakorranõuete rikkumist. „Tallinna heakorra eeskirja järgi tohib avalikku kohta mis tahes teisaldatavaid väikevorme paigaldada vaid linnaosavalitsuse loal. Pronkssõdurit meenutava kuju viimisel Tõnismäe haljasalale jäeti vastav kooskõlastus tegemata,” selgitas Šljušenkova Päevalehele. Sellise rikkumise eest oleks võinud Normanit maksimaalselt ees oodata 6000-kroonine rahatrahv.
Kuldne pronkssõduri koopia on osa Eestit Venezia 53. kunstibiennaalil esindavast kunstiteosest „After-War”, mille valis riiki esindama rahvusvaheline žürii. Kultuuriministeeriumist teatati üleeile, et skandaalse „Kuldsõduri” projekti külmutamist päevakorras ei ole.
Kaasaegse kunsti keskuse juhataja Johannes Saar nentis kultuuriministeeriumile saadetud täiendavas eksperthinnangus, et otsus, millega Kristina Normani projekt „After-War” parimaks tunnistati, ei sündinud lihtsalt. Võidutöö väljaselgitamine venis tavapärase nädala asemel kolme kuu pikkuseks, sest žürii ei leidnud konsensust.
Normani poolt oli viis ning vastu neli žüriiliiget. „Häälteskoor räägib enda eest, žürii ei leidnudki üksmeelt. Põhiliseks kartuseks oli see, et projekti ajakirjanduslik võib kujuneda suuremaks kui selle sotsiaalkriitiline sõnum,” kirjutas Saar eksperthinnangusse. „Tegu oli ju noore kunstnikuga ning kuraatori võimekuski äratas kahtlusi,” jätkas ta.
Saare sõnul ei jaganud väliseksperdid kohalike žüriiliikmete mõningaid kahtlusi poliitilise maiguga kunstiaktsiooni sobivusest rahvusvahelisse projekti.
