Hiina kummipardid on ujunud Euroopa randa
Pudeliposti jälgi on aetud juba sajandeid, kuid tänapäeval on okeanograafidel hoopis tõhusamad „abimehed” — nimelt kummijalatsid või kummist pardid, mis polnud üldse mõeldud ookeanilainetele sattuma.
Seattle’i okeanograafid Curtis Ebbesmeyer ja James Ingraham leidsid oma uurimistööle uue suuna, kui 1992. aasta jaanuaris purunes keset Vaikset ookeani kaubalaeva konteiner ja Hiinas kummist toodetud 28 800 kollast parti, rohelist konna ja kobrast ning sinist tuvi, mis pidanuks hoopis laste vannikaaslasteks jõudma, sattusid palju tormisematesse vetesse.
Kuna tegemist oli uue firma The First Years esmatoodanguga, oli edaspidi lihtne jälgida kummipartide ookeaniseiklusi. Juba esimesel aastal hakkas neid kaldale ujuma Indoneesias, Austraalias, Tšiilis, Alaskas, järgmisel aastal Jaapanis. 1994. aastaks olid paljud kummipardid ookeanile ringi peale teinud ja paiskusid uuesti samadele kallastele mis esimesel aastal. Teine ring sai täis 1998. aastal.
Tossud ja hokikindad
2000. aastaks sattusid aga kummilelud juba jäämasside liikudes Põhja-Atlandile. Ja nii jõudiski üks kummikonn 2003. aastal Šotimaale ning kummipart 2007. aastaks Inglismaale. Pardid olid küll selleks ajaks juba valgeks pleekinud, kuid kummikonnad ja -tuvid ikka veel värvi säilitanud.
Samal moel on teadlased võinud 1990. aastast jälgida ka Vaiksel ookeanil vette pudenenud 80 000 Nike’i tossu ja 1994. aastast 34 000 hokikinda teekonda.
Gröönimaa pardid
•• Gröönimaa jääväljade sulamist uurivad NASA teadlased panid mullu liustikesse 90 kollast kummiparti — küll jalgpallisuuruses ümbrises ja kirjadega, et leidjad neist kohe teada annaks.
•• Eksperimenti juhitakse Californiast NASA raketikütuse laboratooriumist. Sellega tahetakse paremini selgitada Jakobshavni liustiku hooajalist kiirendatud sulamist.
•• Jakobshavni liustik Lääne-Gröönimaal tekitab ligemale kümnendiku kõigist Gröönimaast ookeani pudenevatest jäämägedest. Igal aastal eraldub 35 miljardit tonni jääd ja mõned jäämäed on isegi kilomeetri kõrgused.
•• Pärast 1997. aastat on liustiku sulamine on oluliselt kiirenenud. 1992. aastal valgus jäämass mere poole ligemale 5700 meetrit, 2003. aastal aga juba 12 600 meetrit.
