Kärbe võtab töötult tuhandeid loodetud kroone

Suure tõenäosusega üritavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tuleval nädalal valitsuses läbi suruda tulevastele töötutele makstavate hüvitiste väiksemad määrad. Sellisel juhul saavad tööta jäävad inimesed loodetud hüvitistest iga kuu tuhandeid kroone vähem raha.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt valitsuskabinetis välja käidud idee kohaselt saaksid 1. juulist töötuks jäävad inimesed esimese kolme tööta olemise kuu vältel oma viimase aasta keskmisest kuupalgast 55 protsendi suurust  töötuskindlustushüvitist ja järgnevatel kuudel 40 protsendi suurust hüvitist.

Uue töölepinguseadusega kaasnevas töötuskindlustushüvitiste seaduses on praegu aga kirjas veidi suuremad määrad: esimese saja päeva hüvitiseks oleks 70 protsenti ja järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 50 protsenti.

Keskmist Eesti palka teeniv ja 1. juulist töötuks jääv inimene saab varem lubatust ligikaudu 2000 krooni ning järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 1300 krooni vähem raha.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri selgitusel tuleb seni kokkulepitust madalamad hüvitiste määrad kehtestada ennekõike seepärast, et muidu saab töötukassa raha otsa. Hüvitiste määra vähendamine ja vabatahtlikult töölt lahkunud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmisest loobumine aitaks riigil oma eelarvepositsiooni 1,1 miljardi ulatuses parandada.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimehe Eiki Nestori selgitusel on valitsuse kihk töötukassa väljamakseid piirata osalt põhjustatud ka sellest, et niiviisi peab mujalt vähem kärpima. Siiski on ka Nestori sõnul iva selleski jutus, et uued hüvitiseliigid ja senisest suuremad hüvitised kiirendavad töötukassa reservi lõppemist.

Nii pakkusidki sotsid koalitsioonikaaslastele mõtet, et lähiajal võiks töötuskindlustusmaksu tõsta veel ühe protsendi võrra, nelja protsendini.  Töötuskindlustusmakse veelkordsest tõstmisest ei taha aga Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond midagi kuulda

„Meie jällegi ei saa nõustuda ühepoolse hüvitiste vähendamisega, sest see pole ju õige, uus tööleping muudab lihtsamaks töötaja koondamise, vähendab talle makstavaid hüvitisi ja koondamistasu, aga tööandjad saavad vaid uue töölepinguseaduse jõustumisest kasu. Kui töölepinguseadust hakatakse muutma, siis peavad muudatustes ikka tööturuosapooled kokku leppima," selgitas Eiki Nestor.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul kulub  sel aastal eri hüvitiste maksmiseks 3,6 miljardit krooni. Kui aga vähendada hüvitiste suurusi, säästaks töötukaasa 1,1 miljardit krooni. Praegu on töötukassa reservide kogusuurus 2,4 miljardit krooni.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsusel töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks vaid kaks varianti: tõsta töötuskindlustusmaksu või vähen­dada hüvitisi.

„Valitsuse kaks erakonda ei toeta töötuskindlustusmakse tõstmist, sest see on tõstetud juba maksimaalsele tasemele," selgitas Pevkur. Seega on sotsiaalministri hinnangul alles vaid üks variant, milleks on töötukassast makstavate hüvitiste vähendamine.

„Me pole täna nii rikkad, et maksta neid hüvitisi, mis aasta tagasi õitsvas majanduses kokku lepiti," lisas Pevkur. Samal ajal on sotsiaalministri arvates võimalik, et majandusolukorra paranedes tõstetakse hüvitiste määrad aasta eest kokkulepitud tasemele. Terve töölepinguseaduse edasilükkamist Pevkur aga ei toeta.

Kui valitsus hüvitiste piiramise paketi heaks kiidaks, oleks inimesel kasulik saada koondatud enne 1. juulit, sest sellega kaasneks tööandjalt suurem koondamishüvitis.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines