Kehtestagem rämpstoidumaks

Meie riigis on kehtestatud arvukalt makse, mille kasutegur avaldub mitmel rindel. Alkoholiaktsiis hoiab inimesi vägijooke liigtarbimast. Sigaretiaktsiis säästab tervist. Kütuseaktsiis on kasulik keskkonnale. Kõik nimetatud täidavad ka meie ühist kukrut.

Automaks ja kinnisvaramaks orienteeruksid vaid rahapauna suurendamisele. Viimane tabaks kõige teravamalt keskklassi, kel on soetanud korteri või maja suure laenu abil. Tõsi, automaks võiks samuti teatud tingimustel keskkonnale kasulik olla, kuid praeguseks väljakuulutatud viisil keskendub see ikkagi kilovattidele, mitte süsihappegaasi emissioonile.

Ent miks mitte kehtestada maks, millel oleks peale majandusliku kasu märkimisväärne lisaväärtus? Näiteks rämpstoidumaks. Burgerid ja friikartulid ei anna ju inimorganismile mitte midagi kasulikku. Suurendavad vaid kolesteroolitaset, lisavad kilosid ning tekitavad maksakahjustusi.

Muidugi on tore vahel omale mõni burger lubada - eks iga inimene teab ise, mis tarbib. Kuid eestlane ei saa endale lubada regulaarsete rämpstoidusööjate eest maksmist. Oma tervise tähtsust hindavad inimesed maksvad ju kiirsöögikohtade sagedate külastajate ravi kinni.

Hipiajastul olid Ühendriikides ilusad naised. Rämpstoit ei olnud tollal nõnda populaarne kui tänapäeval. 1980. aastatel hakati USA-s juba heietama ülekaalulisuse probleemist, televiisoritesse ilmusid aeroobikasaated, loodi söögilisandid, mida varmalt reklaamima asuti. Tollal oli popp olla sale, kuid paljud ei suutnud trendiga kaasa minna. 1990. aastatel oli ülekaalulisi juba väga palju praeguseks on ameeriklased täielikult kiirsööklate lõksus. Pugida burgereid on odavam kui ise süüa teha.

Eesti naised on ilusad ja seksikad, arvatavasti eelkõige tänu heale füüsilisele normile. See on väärtus, mida tuleks hinnata. Ent ülekaaluliste protsent on pärast taasiseseisvumist oluliselt suurenenud. Siinkohal saab tõmmata paralleele Ühendriikides toimunuga. Hommikul ärgates torkab ETV ekraanil silma võimlemist õpetav tüdruk, teleturud propageerivad imetablette ning meie esileedi on võtnud eesmärgiks aktiivsust populariseerida. Burger on aga nagu saatan: annad näpu, võtab käe.

Me ei saaks rämpstoidumaksust ehk nii suurt tulu kui kinnisvaramaksust, kuid vähemalt oleks see toimima pandud õigetel kaalutlustel. Kiirtoidukette on meil hulga, burgeriputkasid leidub nurga peal.

Maksu saaks toimima kõrgema tulumaksu näol kiirtoidusööklate suhtes. Seega võiks tulu olenevalt maksumäärast olla täiesti arvestatav. Ettevõtted peaksid muutma oma toitu tervislikumaks, parandama selle kvaliteeti – või täitma meie ühist kukrut. Kui tahame ilu ja tervist, siis miks ka mitte?