Pank pitsitab töö kaotanut sõgeda intressiga
Töö kaotanud ja võlgadesse sattunud hädalised ei taha sageli oma nime avaldada ja seetõttu nimetame tänase tegelase Kadriks. Kadri ostis neli aastat tagasi kahasse korteri, kuid asjaolude tõttu pidi ta hakkama korteri eest üksi laenu tagasi maksma. „Kaotasin töö ja nii tekkis mul 8000 ja 9000 krooni vahele jäänud tagasimaksetega probleeme,” jutustas Kadri. „Swedbank soovitas juba eelmise aasta lõpul korter maha müüa, kuid tegin selle nüüd ise.”
Kadri korteri väärtusest oli aga müügibuumiga läinud välja suur hulk õhku – 30 aastaks võetud laenu oli tagasi makstud neli aastat, kuid maksta jäi ikka 1,35 miljonit krooni. Kadri sai korteri hiljuti maha müüa, kuid seda 1,1 miljoni krooni eest. Nii jäigi pangal puudu 250 000 krooni, Kadril korterit enam polnud, tööd polnud ja ka lisatagatiseks midagi enam panna polnud.
Laenu võtmisel-andmisel riskib Eestis ainult laenuvõtja, nii ka Kadri puhul. Pank andis talle ainult ühe variandi. Kuni viis aastat tagasimaksegraafikut ja intressiks – pange nüüd tähele! – 22 protsenti. Põhjuseks toob pank tagatise puudumise ning kliendi riskantsuse, kuna tal pole tööd. Tehniliselt võttes on olukorra muutuse taga see, et tagatise kadumisega muutub laenuturul suhteliselt soodne eluasemelaen kohe kõige riskantsemaks hinnatud tarbimislaenuks, millele võib näiteks Swedbank olenevalt tingimustest määrata intressiks 15–26 protsenti.
Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul on nii kõrge intressi määramine põhjendatud sellega, et tegu on panga tagatiseta väikelaenu tavapärasest maksimumpiirist suurema laenusummaga. Kõnealune maksimumpiir tuleb ette 150 000 krooni juures.
Kadri palus Swedbankilt pooleaastast maksepuhkust, kuid panga probleemkrediidi spetsialisti sõnul polevat tal seda võimalik anda. „Mind peetakse riskantseks kliendiks ja seetõttu ei saavat mulle maksepuhkust anda,” väitis Kadri. „Lisaks pandi mul ka krediitkaart kinni, täpselt samal põhjusel.” Kadri soovis oma sõnul maksepuhkust eelkõige seetõttu, et oleks võimalik endale uus töö leida ning siis ka võlga edasi maksta.
Kadril tekkis kurbnaljakas olukord: enne panga soovitusel tehtud korterimüüki pidi ta maksma eluaseme eest pangale kuni 9000 krooni. „Suvel oleks mul euribori langemisega kaasa tulnud 2000-kroonine tagasimakse langus,” lisas Kadri. Aga nüüd peab Kadri hakkama pangale maksma 5700 krooni kuus ning lisaks veel endale ja lapsele elamiseks korteri üürima. Seega võib öelda, et kui korterimüük peaks kõigi loogikareeglite järgi tooma maksuraskustele leevendust, siis töötuks jäänu sattus vihma käest räästa alla.
Swedbank: see on erandlik juhtum
Swedbanki pressiesindaja nimetab juhtumit erandlikuks.
** Millega põhjendada nii suurt intressi, millega hätta sattunud laenaja ei saa mingitki leevendust?
See, et laenu intress ja tagasimakse periood muutus, on seotud sellega, et pärast korteri müüki üles jäänud kohustuse näol pole enam tegemist kinnisvara tagatisega laenuga, vaid tagatiseta väikelaenuga. Tagatisega ja tagatiseta laenude intresse ei saa omavahel üks ühele võrrelda – tagatiseta laenutoodete intressid ongi alati kõrgemad kui kinnisvara tagatisel antud laenudel. Tegemist on erandliku juhtumiga. Selliseid kliente, kel pärast kinnisvara müüki veel laenu tasuda jääb, on olnud tänavu vaid mõned üksikjuhtumid.
**Öelge ausalt, kas panka huvitab, mis klientidest saab või on kõige olulisem raha tagasi saada?
Loomulikult on pank huvitatud sellest, mis kliendist saab. Panga ja kliendi suhe baseerub usaldusel ja mida kauem on kliendisuhe kestnud, seda tugevam on usaldus. Teiselt poolt peame mõistagi kindlustama oma tegevuse pikaajalisuse ja olema üldise kliendibaasi huvides väga konservatiivsed riskide võtmisel. Et tänastes oludes oma klienti võimalikult paljudes erinevates olukordades aidata, tegutseme selle nimel, et suurendada meie võimet pakkuda paindlikke lahendusi.
